/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2018/04/20/7798200t1h320d.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni poole segaduse pärast, mis puudutab matusetoetuse maksmist.
Matusetoetusega tekkinud segadus sunnib riigikogu seadusi täpsustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantslerile kirjutas avaldaja, kes mattis ema, kuid ei saanud matusekulude katmiseks toetust üheltki kohalikult omavalitsuselt. Nimelt ei olnud tal õigust saada toetust Tallinna linnast, kus ta ise elas, sest pealinnas kehtiva määruse järgi makstakse toetust lahkunu elukoha järgi.
Avaldaja ei saanud toetust Pärnustki, kus elas lahkunu, sest Pärnu linnas kehtiva määruse alusel makstakse toetust matusekulud kandnud inimese elupaiga järgi.
Niisugune olukord sai tekkida seetõttu, et riigikogu pole kindlaks määranud, kellele ja mis tingimustel peavad kohalikud omavalitsused matusekulude kandmisel toetust maksma. Seadus ei pane kohalikele omavalitsustele ka sõnaselgelt kohustust lähedase matnud inimest matusekulude kandmisel toetada.
See on vastuolus avalikkusele jagatud infoga, et taastatakse 250eurone matusetoetus kõigile.
Õiguskantsler ootab seetõttu riigikogult matusetoetuse maksmise regulatsiooni täpsustust.
"Valdadel ja linnadel tuleb inimest matusekulude kandmisel toetada, et ta ei satuks nende kulude tõttu puudusesse. Samuti peab seadus andma vastuse küsimusele, kas matusekulud peab katma see vald või linn, kus elas lahkunu, või see, kus elab matusekulud kandnud inimene," kirjutas Madise riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Helmen Kütile.
Õiguskantsler palub komisjonil võtta seisukoht 25. maiks.