Sinilipu lugu

Pärnu linnapea Einar Kelder heiskab 5. juunil 2001 esimest korda Pärnu rannas vee puhtust tõendava sinilipu. Foto: Ants Liigus

Aprilli keskel 20 aastat tagasi viibis Pärnus Euroopa Keskkonnakoolituse fondi (FEE, Foundation for Environmental Education) asepresident Jan Eriksen, kes külastas siin olles peale Pärnu Piritat ja käis Saaremaal. Kuigi mitmel jahisadamal oli sinilipu heiskamise õigus juba mõnda aega, ei lehvinud sinilippu üheski rannas. Mööndes Pärnu tehtud edusamme, ei nõustunud Eriksen sinilipupretendentide Pärnu, Pirita ja Pühajärve võimalusi võrdlema.

Nädalapäevad hiljem selgus, et Pärnu linnavalitsus saatis FEE-le tegelikkusest kümme korda halvematena tunduvad merevee mikrobioloogilised näitajad, tekitades fondis kahtlusi Pärnu rannale sinilipu andmise võimalikkuses.

Andmeid saates ei arvestatud tõsiasjaga, et Euroopas mõõdetakse bakterite arvu 100 milliliitris vees, meie tervisekaitsetalitus mõõtis baktereid liitri kohta. ­Eurooplased jäid aga kahtlustavaks ja mai lõpus 1998 tuli teade, et Pärnu, Pirita ja Pühajärve supel­rand saavad sinilipu asemel sinilipu tunnistuse.