:format(webp)/nginx/o/2018/04/21/7800245t1h39d8.jpg)
Eelmisel suvel tehti mulle üllatav sünnipäevakingitus. Mind viidi kohta, kuhu olin ammu igatsenud minna: Häädemeeste valla Võiduküla koolimajja.
Milvia Koppel: Võidukülas ja Timmkanali ääres
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilm oli ilus ja hoovi jõudes märkasin, et koolimaja ümbrus oli hoolitsetud, kuid hoone seisis kurvana. Ei olnud enam selline valge punase katusega suur kahekorruseline ehitis, kus oli keskküte (oma katlaküte), veevarustus ja kanalisatsioon.
Praegu on maja kõrval tühi plats, aga kunagi oli mänguväljak. Kuna Timmkanal asus otse palliplatsi kõrval, vahel ainult ilus kuusehekk, käisid koolilapsed kanalis, sest seal oli madal vesi. Selles vees mängis palju sutikalu (silmud) ja see oli päris ilus vaatepilt. Püüdsime neid ja lasime vette tagasi.
Mul oli tol ajal väga armas sõbranna, kes elas Timmkanali teisel poolel koolimaja vastas talus. Koolimajast lõuna pool olid osaliselt riigi ehitatud ilusad valged punase katusega asunike majad. Sõbranna rääkis mulle, et kui koolimaja ehitati, käis Konstantin Päts mitmel korral ehitust jälgimas ja külastanud neidki. Kord olevat aidanud sõbranna isal uuel raadataval põllumaal kändu maast välja kangutada. See pidi jääma saladuseks, sest aasta oli 1945.
Tagasiteel Pärnu käisime Pätsi ausamba juures ja Reiu kunagise koolimaja õuel. Ka see oli ilus aeg, kui olin juba neiueas ja vanaisa Reiu koolimajas juhataja-õpetaja. Õues oli tore noor mees kaasaga, kes näitas, kuidas hoone on ehitatud elamuks. Olgu neil õnne ja tervist, samuti kõigil neil, kes selles koolimajas alghariduse said!