Silvia Paluoja: Miks võrdlusena just Belgia?

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emakeelepäev võiks jääda lipupäevaks oma kujunenud tavadega.
Emakeelepäev võiks jääda lipupäevaks oma kujunenud tavadega. Foto: Urmas Luik

Vabaerakond esines jälle, seekord­ fraktsiooni aseesi­mehe Krista Aru ettepanekuga kuulutada emakeelepäev, 14. märts­ riigipühaks. Põhjus selles, et Eestis on kaks korda vähem riigipühi kui Belgias ning eestlased töötavad liiga palju ja kolmandik neist teeb ületunde. Aga küsiks vastu: kas ületunnid tulevad töökusest või hoopiski sellest, et elamisväärsel tasemel püsimiseks ongi vaja rabada mitme eest ja tihti oma tervise arvelt?

Mõistan pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu koostajate taotlust väärtustada eesti keelt ja nimetada emakeelepäev ümber riigipühaks, ometi on meil kalendris juba 12 riigipüha. Paljud tegevusalad ja töökohad on aga sellised, kus pole tähtsust, mis värvi on kalendris kuupäev.

Eestis on kõige laialdasemalt tähistatud tähtpäevad jõulud, uusaasta, jaanipäev, olulisel määral ka lihavõtted, naiste-, emade- ja isadepäev. Tartu ülikooli kirjastatud kogumikus “Eesti ühiskond kiirenevas ajas” on peatükk tähtpäevadest kui igapäevarütmide katkestajast, kuid emakeelepäev võiks jääda lipupäevaks oma kujunenud tavadega, mis väärtustavad seda rohkem kui üks palgatöövaba päev.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles