:format(webp)/nginx/o/2018/04/23/7804609t1h9922.jpg)
Vabaerakond esines jälle, seekord fraktsiooni aseesimehe Krista Aru ettepanekuga kuulutada emakeelepäev, 14. märts riigipühaks. Põhjus selles, et Eestis on kaks korda vähem riigipühi kui Belgias ning eestlased töötavad liiga palju ja kolmandik neist teeb ületunde. Aga küsiks vastu: kas ületunnid tulevad töökusest või hoopiski sellest, et elamisväärsel tasemel püsimiseks ongi vaja rabada mitme eest ja tihti oma tervise arvelt?
Mõistan pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu koostajate taotlust väärtustada eesti keelt ja nimetada emakeelepäev ümber riigipühaks, ometi on meil kalendris juba 12 riigipüha. Paljud tegevusalad ja töökohad on aga sellised, kus pole tähtsust, mis värvi on kalendris kuupäev.
Eestis on kõige laialdasemalt tähistatud tähtpäevad jõulud, uusaasta, jaanipäev, olulisel määral ka lihavõtted, naiste-, emade- ja isadepäev. Tartu ülikooli kirjastatud kogumikus “Eesti ühiskond kiirenevas ajas” on peatükk tähtpäevadest kui igapäevarütmide katkestajast, kuid emakeelepäev võiks jääda lipupäevaks oma kujunenud tavadega, mis väärtustavad seda rohkem kui üks palgatöövaba päev.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)