Sahistasin kevadpäikese käes kuivanud lehtedes, taustaks kõrval looklenud jõe vulin. Olin jõeäärses lehtpuumetsas eesmärgiga näha lähemalt entusiastlikku laulikut – käblikut, kes tol päeval ei tahtnud minust vist kuuldagi ja kadus pidevalt risu varju.
Niisama pirtsakas oli parajasti lepatokile maandunud punarind. Viskasin fotokoti seljast ja üritasin pisikesele melanhoolsele laulikule vaikselt läheneda.