Osale 10. klassis õppima asujatele tähendab Pärnusse tulek esimest pikemat aega kodust eemal olemist. Õpilaskodu Pärnus ei leidu ja küsitlusega on selgunud, et ega seda nii väga soovitagi: seal peaks alluma ühiselu teatud reeglitele. Nii on lahe mitme peale korter üürida ja proovida omal käel hakkama saada.
Ulualuse vajaduse korral on appi tulnud Pärnumaa kutsehariduskeskuse õpilaskodu ja alati võib sirvida ajalehe kuulutusveerge, et leida õppeperioodiks “täis- või poolpansion”. Gümnasistid on erasektorile veel selleski mõttes hea seltskond, et teevad elamispinna varakult varakamatele suvekülastajatele vabaks. Riigigümnaasiumis õppijale tuleb peavarju üürimisel appi riikki. Pärnusse õppima tulijate hulgas leidub neidki, kelle juured on siin ja elamismure laheneb vanavanemate juures. Ent siiski, mida teha, kui gümnaasiumi lävepakk peaks liiga kõrgeks osutuma? Laube soovitas tõsiselt kaaluda kutsehariduskeskuses ameti omandamist. Seda enam, et Pärnumaa kutsehariduskeskusesse tullakse samuti kaugemalt ja õppeasutuse hea maine on Eestis tuntud.
Gümnasistikandidaatide geograafia järgi võib tõmmata joone Valgast Tallinnani. Pärnu on edasiõppimiskoht neile noortele, kelle elamisareaal jääb sellest viltusest sirgest vasemale. Saared kaasa arvatud. Eks mingit rolli mängi iga-aastane üleriigiline gümnaasiumide-keskkoolide edetabel. Kindlasti ei saa öelda, et need, kes Pärnu kolme gümnaasiumi uste taha jäävad, oleksid kuidagi ülejäänutest kehvemad. Pigem on neil olnud vähem õnne.
Eks mingit rolli mängi iga-aastane üleriigiline gümnaasiumide-keskkoolide edetabel.
Omaette huvitav teema oleks uurida, kui paljud sel sügisel gümnaasiumiteed alustavad noored peavad võimalikuks siduda oma elu edaspidi Pärnuga.