Valter Parve: Kuidas edasi, kui lihapütil põhi püsti?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kas Euroopa toetuste vähenedes tohib Eestis jälle rohkemn oma peaga mõtlema ja vastutama hakata?

FOTO: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Euroopa Liidu rikkamad riigid maksavad ühiskassasse raha, et sellega muu hulgas järele ­aidata nõrgema majandusega uustulnukaid. 19. aprilli Pärnu Postimehes on Meelis Kalme andnud hea ülevaate kopsakamatest toetustest, mis on tulnud Pärnumaale. Võimalikult sihipärase kasutamise nimel on abiraha jagatud eri programmideks, neist ühena saab nimetada maaelu edendamiseks mõeldud Leader-meedet.

Eelmisel aastal ilmunud kogumikus “Üllatav Eesti LEADER” on Pärnumaa edulugudena esile tõstetud nii hapukurgifestivali, biohuumuse tootmist vihmausside abil kui topiste valmistamise tehnoloogia ajakohastamist. Vahetu toidutootmise kõrval peetakse oluliseks muudki, mis külaelu alles hoiab.

Tartu ülikooli Pärnu kolledž on Eesti maaeluvõrgustiku koostöökoja liige ja tänu sellele sain osaleda 16.–18. aprillil Kuressaares­ seminaril, kus üks arutlusteemasid oligi küsimus: kuidas edasi, kui välisabi kokku kuivab? Õnneks on veel inimesi, kes teavad, kuidas, ja oskavad ise hakkama saada.

Tagasi üles