Maaliline rada, kettad ja jänesepoeg ehk Rannapargi Open
Reportaaž discgolf'i-võistlusest!

  • Korraldajad olid looduskaunist kohast katsumusi pakkuvad 18 rada välja võlunud.
  • Kui ma nii palju lolle vigu ei teeks, võiks minust täitsa asja saada.
  • Kaasmängija ketas maandus põõsas ja ta leidis sealt jänesepoja.
  • Pärnu discgolf’i-kogukonna suur unistus ongi Rannaparki rada luua.

Rene Mengel

FOTO: PP

Kui paar nädalat tagasi tegime kolleegiga 78­kilomeetrisel Türi–Tori kiirlaskumisel süstasõiduga tutvust ja üle 11tunnise piinarikka teekonna järel libisesime üle finišijoone tagantpoolt kolmandana, olin nüüd valmis järgmiseks proovikiviks: osaleda discgolf’i-võistlusel.

See ala mulle siiski võõras ei ole: paar korda kuus viskan kettaid pungil koti selga ja lähen sõpradega metsa vahele mõnusalt aega veetma. Kuid sellisest suurest, 90 osalisega mõõduvõtust ma varem osa võtnud ei olnud.

“Kas sa Rannaparki võistlema ei taha tulla?” küsis Pärnu Rannapargi Openi korraldaja Urmas Lääne, kui üks registreerija loobus ülimenuka võistluse kohast. “Või noh ... osalema.”

Tagasi üles