Maaliline rada, kettad ja jänesepoeg ehk Rannapargi Open

Märt Pilme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui paar nädalat tagasi tegime kolleegiga 78­kilomeetrisel Türi–Tori kiirlaskumisel süstasõiduga tutvust ja üle 11tunnise piinarikka teekonna järel libisesime üle finišijoone tagantpoolt kolmandana, olin nüüd valmis järgmiseks proovikiviks: osaleda discgolf’i-võistlusel.

See ala mulle siiski võõras ei ole: paar korda kuus viskan kettaid pungil koti selga ja lähen sõpradega metsa vahele mõnusalt aega veetma. Kuid sellisest suurest, 90 osalisega mõõduvõtust ma varem osa võtnud ei olnud.

“Kas sa Rannaparki võistlema ei taha tulla?” küsis Pärnu Rannapargi Openi korraldaja Urmas Lääne, kui üks registreerija loobus ülimenuka võistluse kohast. “Või noh ... osalema.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles