Heli Künnapas: Muinasjutt ühest Eestist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kütuseaktsiis peab minema sinna, kus on tema koht: teedehooldusesse ja -remonti.
Kütuseaktsiis peab minema sinna, kus on tema koht: teedehooldusesse ja -remonti. Foto: Urmas Luik

Eriti enne valimisi kuuleme sellest, et elu peab ühtmoodi võimalik olema kogu Eestis, sest me kõik oleme võrdsed. Kevaditi ja sügiseti (ehk suurem osa aastast) on meil aga linlased ja maalased. Haldusreform muutis Pärnumaal küll suure osa maalasi linlasteks, ent see on teine teema.

Kevadel saad aru, kummale poole kuulud, selle järgi, et linlastel puhastavad teehooldusmasinad talvega kogunenud sodi­, aga maalastel lähevad teed ise. Sõna otseses mõttes. Tulemus on läbimatud teed.

Kui vaadata pere rahakotti, võtab kütus iga aastaga sealt üha suurema summa. Küsimus pole selles, et paljude teenuste järele tuleb linna sõita, seega üha enam kilomeetreid läbida. Summa kasvab ikka kütuse hinna tõusu tõttu. Suure osa sellest moodustab teatavasti aktsiis.

Märksõnad

Tagasi üles