Mai keskuse lugu

Mai keskus on kui monument kakskümmend aastat kestnud otsustamatusele, mille põhjustas vigane rendileping.

FOTO: Urmas Luik

Kakskümmend aastat tagasi ­ 22. aprillil ot­sustas Eesti erastamisagentuuri nõukogu mu­nitsipaliseerida Mai kultuurikeskuse. Pärnu linnavalitsusel oli mõte anda hoone tasuta kasutusse.

Tellijale

1997. aasta novembris oli linn võtnud keskuse direktoriks Ivo Üprausi ja hoonele taheti korraldada rendikonkurss. Siis selgus kõigile üllatusena, et kultuurikeskuse hoone on riigi oma.

Keskus oli töötamiseks osa raha­ saanud linnalt ja osa ise teeninud. 1998. aastaks oli planeeritud tuludeks-kuludeks veidi alla­ 3,5 miljoni krooni, millele lisandus miljon parandusteks ja ümberehitusteks ning 600 000 krooni kommunaalkulude katteks. See 1,6 miljonit oligi linnalt, ülejäänu pidi keskus panustama.

Üpraus esitas linnavalitsusele äriplaani, mis nägi ette linna toetuse vähenemist ja aastal 2001 dotatsioonist üldse loobumist. Ambitsioonikas oli plaan muuta Mai keskus keskkoolinoorte kokkusaamise ja alternatiivkultuuri viljelemise kohast mitmefunktsiooniliseks perekeskuseks. Saal oli võrreldav Sunset Clubiga, kuid ligipääsetavus parem ja lava suurem. 600kohaline kinosaal sobis­ konverentside pidamiseks. Baari köögi baasil oli võimalik laiendada toitlustust. Mai keskuse nullrendi või kasutusvaldus­lepingu vastu tundiski huvi Üpraus & Üpraus OÜ.

Tagasi üles