Poeringilt naaseb külainimene, toidukotid raskusest maani

Kaugete ja halvasti toimiva ühistranspordita külade elanikud saavad kord nädalas kiiresti poes käidud valla korraldatud leivaringi bussiga, mis peatub kodutee otsas. Foto: Urmas Luik

Neljapäeval kell 12 seisab ­Tori peatuse kõrval väikebuss, milles naised-mehed ilma­uudiseid vahetavad, kuni Pärnust saabunud liinibussilt lisandub mitu­ suurte kandamitega sõitjat.

Bussijuht Viljar Virkus paneb masinale hääle sisse, keerab kõrtsi juurest Jõesuu poole, et jagada tagasi selle ringi rahvas.

Bussis saavad kõik küla- ja ­ilmauudised räägitud, sest nädalajagu päevi on ju eelmisest sõidust ­vahet. Foto: Urmas Luik

“Liinibuss käib Toherani ­ainult, aga kui tahan sellega kodust Saarisoost sõita, tuleb eelmine päev linna teada anda,” seletab Koidu. “Aga see valla buss on väga hea, on lihtsam poes käia ja Toris jõuab surnuaial ka ära käia, buss laseb seal teeotsas maha ja siis jõuab poodi ka ja apteeki. Meil on väga tore apteeker, aga pood läheb remonti, nüüd läheb keeruliseks see asi.”

Talutee otsi pidi hakkavad poeringilised laiali pudenema, käed toidukottide raskuse all maani veninud.

“Nimekiri on ikka kaasas, kui poes käime. Leib-sai lähevad kodus külma kappi, siis seisab järgmise poekorrani värske,” räägib Veera.

“Kui valla bussiringi ei oleks, siis hommikul enne kella kaheksat saaks bussiga Pärnusse ja tagasi poole kolmest päeval, no mis sa seal linnas passid. Aga neljapäeviti saab minna hommikul linna ja kella 12ks Torisse tagasi,” võtab jutuotsa Liidia. “Väga vajalik on see vallabuss ja väga mugav, kord nädalas käia, varuda toidukraami – väga hea variant.”