Artur ja Marika Tikkerbär – paar, kes kohtus basseinis

Foto: Mailiis Ollino

Artur ja Marika Tikkerbär elavad ujumismaailmas: kui kunagi olid nad tipptasemel ujujad (Artur teeb siiani taliujumises suuri tegusid), juhendavad nad nüüd noori. Ja nagu arvata võis, kohtusid nad basseinis, kui Artur oli 11- ja Marika 14aastane. 

Las ma arvan, te kohtusite basseini ääres.

Marika: Kusjuures jah, vist isegi basseinis. Arvatavasti laagris. Ta on ju must noorem, ega ma eriti teda ei vaadanud.

Artur: Aga mina vaatasin vanemaid­ (naerab). Ühes koolis käisime pärast.

Marika: Toonases 47. keskkoolis. Eesti ja vene kool olid koos: mina lõpetasin eesti, Artur vene osakonna. Muide, meil mõlemal on ema venelanna.

Kui kaua esimesest basseinijutust kooselamiseni läks?

Artur: Mina olin 11.

Marika: Ja mina 14. Ja lõpuks, kui me päris kokku kolisime, olin 21. Läks seitse aastat. Daniel sündis, kui ma olin 22 ja Artur 19. Aga käima hakkasime kooli lõpus. Aga seal oli vahepeal muid meeldimisi ikka.

Artur: Ega me kohe lasteaiast koos käinud, vahepeal ikka uurisime teisi.

See ei olnudki armastus esimesest silmapilgust?

Artur: Oo ei, lihtsalt me ­mäletame teineteist sellest ajast.

Marika: Ja laagritest põnevaid seiku. Näiteks ujulas ujud selili ja äkki keegi alt sukeldub ja lükkab su nii, et teed tagurpidi salto ja kiljatad. Vaatad, kes on, järelikult paned tähele.

Artur: Ühes koolis käisime, ülikoolis ühel kursusel.

Marika: Arturi klassikaas­lased tundusid titenokad. Aga Artur­ oli teistest arukam ja täiskasvanulikum. Aga tema vaatas mind: kui teised klassiõed olid hästi küpsed tüdrukud, siis mina olin hilise arenguga ja natuke väiksem. Äpu, noh.

Artur: Paras paar (naerab).

Kes siis ikkagi alustas?

Marika: No ikka Artur. Mina­ jooksin ta eest ikka pikalt ära. Mina­ sind ei murdnud, seda ma mäletan täpselt.

Artur: See ei ole kümne ­minuti jutt (naerab).

Mis teid, Artur, tema puhul võlus?

Väga ilus tüdruk, arukas, hästi ujus. Mõlemad olime ujumise tipus. Ujumine oli oluline. Võistlustel ja laagrites käisime palju koos.