Linnalapsed, linnalehmad, linnaametnikud

Naali Liivrand.

FOTO: PP

Elukogemusi saab laps keskkonnast, kus ta elab ja kasvab. Kõik, mis on selles olustikus võõras ja ebaharilik, pakub huvi. Nii on Pärnu rannaalale roogu hävitama toodud Šoti mägiveised ehk linnalehmad vaatamisväärsus nii lastele kui nende vanematele.

Vaevalt keegi mõtleb, kas loomadel on seal roostikus hea ja ohutu olla. On neil võimalus varjuda palava päikese eest, põgeneda rannaniite üleujutava tõusuvee eest ja jõhkralt käituvate inimeste eest? Meenub nuttev talupere, kes hommikul lauta minnes leidis keti küljest verised vasikate pead. See vaatepilt jääb neid saatma elu lõpuni.

Millist tulemust loodetakse projektist, mis maksab 1,14 miljonit eurot (17,8 miljonit krooni)? Linnaametnike-spetsialistide sõnutsi annab see tulemusi alles nelja-viie aasta pärast. See tähendab, et 2017. aastal, kui kõnealune projekt lõpeb, tuleb teha uus, aga kas see siis läbi läheb, pole kindel.

Kõige kiiremini hävitab pilliroogu niitmine ja seda on vaja teha ainult kord aastas. Nüüd oleks tarvis teada, kui palju saab projektiraha eest osta niidukeid, mis töötaksid üle viie aasta. Kas ei oleks tulusam ja keskkonnale kasulikum hävitada roostik niitmisega, sest nii taastuks rannaniit kõige kiiremini ja õhku ei rikuks veiste kõhugaasid?

Muuseas, juba ammu keelati loomapidamine linna ääremaadel, sest see ei sobinud Pärnu kui kuurortlinna juurde. Farmimajandus lausa Pärnu linna rannikualal oleks tagasikäik ja toob kasu asemel kahju, sest 30–40pealine loomakari hävitab seal pesitsevate lindude pesad.

Mis puutub Euroopa Liidust saadavasse rahasse, siis peaksime aru saama, et seegi tuleb maksumaksja taskust ja seda tuleb mõistlikult kulutada. Praegusel juhul on tegemist raiskamise ja raha tuulde loopimisega.

Linna juhtametnikel peaks olema oma kindel linnakodanikega kooskõlastatud visioon, mis suunas Pärnu linna ja selle ümbrust arendada. Kuna Pärnu on ikkagi kuurortlinn, ei ole õige tegelda loomapidamisega, vaid hoopis laiendada supelranda.

Keskkonnaametnikud peaksid lõpuks aru saama, et nende enda nõusolekul lubatud ettevõtteid ei saa enam likvideerida ja tuleb teha valik, kas kaitsta olematuid rannaniite või anda see maa-ala arendajate kasutusse; kas säästa mõnd vetikat või luua inimestele ilus elamise koht.

Minu mõtted ja arvamused ei ole kindlasti ainuõiged, kuid soovitaksin kõigil kaasa mõelda, et välja tuleks parim lahendus, sest see raha tuleb rahva rahakotist.

Soovin kõigile kaunist kevadet!

Tagasi üles