Juhtkiri: Algas okaste teritamine

Siili algusele eelnes elanike põhjalik teavitus. Foto: Mailiis Ollino

Eilsest vältab Eestis – ja mitte ainult siin – kaitseväe ja Kaitseliidu suurõppus Siil. Need on kaitsejõudude ajaloo suurimad manöövrid, kus osaleb ligemale 15 000 inimest, nende hulgas pea 2000 kaitseväelast 19 liitlas- ja partnerriigist.

Enneolematule osalejate arvukusele sekundeerib väga põhjalik teavitus. 26. aprilli pealelõunal sõitis Pärnus valjuhääldimasin, mis andis teada Siilist, ja postkastidesse lae­kusid infolehed. Õppuse ajal töötab raadio ­Sõduri FM, seega oleks suuremat läbipaistvust raske ette kujutada.

Kuna Siil on maakaitseõppus, on arusaadavalt keskne roll Kaitseliidul. Oluline on ­näidata, et võimalik sissetungija ei saa ennast Eestis kunagi tunda turvaliselt. Igast mättast võib tulla kuul ja künka tagant lennata granaat. Siil on läbinisti kaitseõppus.

Eesti sõnum Siiliga on: võõrast ei taha, oma käest ei anna. Praeguses poliitilises olukorras on tähtis harjutada maakaitse toimimist nii tava- kui tavatu sõjapidamise keskkonnas.

Eesti sõnum Siiliga on: võõrast ei taha, oma käest ei anna.

Siili tulemused peavad kinnitama, et Eesti on võimeline ühiskonnaüleseks riigi ja inimeste kaitseks ükskõik millises olukorras.

Õppuse põhitegevus hargneb Kagu-Eestis ja näitlik lahingutegevus Põhja-Lätis. Pärnumaal tegutsetakse kavakohaselt Saarde vallas Kanaküla ja Pärnu vahel, ent ka Pärnu linnas, Vändra vallas, Tihemetsa, Lemmetsa ja Eametsa külas.

Õppusel osalejad vajavad peale avalikkuse toetuse tööandjate tuge. Sestap on väga kummaline riigiettevõtte Eesti Energia suhtumine: seal ametiühinguliikmetest töötajatele Siilil osalemise aja eest palka ei säilitata. Küll aga neile, kes ametiühingusse ei kuulu. Loodetavasti on Siili lõppemise ajaks selline anomaalia likvideeritud.

Suurõppus Siil on normaalne osa demokraatliku riigi riigikaitsest. Kuna iga okas loeb, toetame nende teritamist.