Lääne prefektuuri politseinikku kahtlustatakse riigisaladuse avaldamises

Politsei. Foto on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Politsei sisekontrollibüroo ametnikud pidasid täna hommikul kinni Lääne prefektuuri politseikapteni, kes töötas Pärnu politseimajas ja keda on alust kahtlustada riigisaladuse edastamises ja jälitusandmete avalikustamises.

Homme taotleb prokuratuur kohtult politseiametniku kohtueelse menetluse ajaks vahi alla võtmist, et kahtlusalune politseitöötaja ei saaks kahjustada menetluse kulgu.

“Kui asi on seotud isiku ja infoga, siis on oht, et ta võib kahjustada menetlust, kui ta on vabaduses. Sealhulgas mõjutada tunnistajaid, kes võivad olla kolleegid. Selleks kriitiliseks perioodiks, kui käib tõendite kogumine, arvan, et prokurör kavatseb taotleda ta vahi alla võtmist,” selgitas sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra.

Isiku seost politseinikuga, kellele infot edastati, politsei ei avalikustanud menetlustoimingute huvides. “Infost huvitatud isik oli ta kindlasti, kuid kes ta oli ja mis staatus tal oli, seda me öelda ei saa,” lausus Vahtra.

Peale politseiametniku peeti kinni veel kaks meest, kes ei ole politsei- ja piirivalveameti töötajad ja kellele on alust ette heita eraviisilist jälitustegevust. Ülejäänud kahe kahtlustatava suhtes otsustatakse vahistamise taotlemine pärast esmaste menetlustoimingute lõppu.

“Praegu pole politseinikuga veel töösuhet katkestatud, kuid lähiajal vaatame, mis sellest asjast saab,” ütles Vahtra.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus selgitas, et nüüdseks on eelmise aasta lõpus alustatud kriminaalmenetlusega kogutud küllalt tõendeid, et politseiametnikule esitada kahtlustus kokku kuues kuriteos.

“Kahtlustuse järgi edastas ta infot kolmes kriminaalmenetluses politsei jälitustoimingute planeerimise ja sisu kohta ning ühel juhul edastas riigisaladusega kaitstud infot isikule, kellel puudus õigus sellele infole ligi pääseda. Selline käitumine, kus politseiametnik annab ilma seadusliku aluseta välja infot, mille avalikuks tulek kahjustab kriminaalmenetluste raames tõe väljaselgitamist, on lubamatu ja kuulub üheselt hukkamõistmisele,” kõneles riigiprokurör Evestus.

“Iga politseinik peab teadvustama, et kriminaal- ja jälitusmenetluses kogutud teabe vastu on kurjategijatel äärmiselt suur huvi. Ka juhuslikult poetatud infokilluke või repliik võib olulisel määral kahjustada edasist kriminaalmenetluse kulgu, rääkimata teadlikust info andmisest,” ütles sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra.

Homme taotleb prokuratuur kohtult politseiametniku kohtueelse menetluse ajaks vahi alla võtmist, teiste kahe kahtlustatava suhtes otsustatakse vahistamise taotlemine pärast esmaste menetlustoimingute lõppu.

Kriminaalmenetlust korraldab politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo ja juhib riigiprokuratuur.