Juhtkiri: Eesti 200 manifest

Ainult sellisel poliitilisel liikumisel on mõtet, mille eesmärk on võimule tulla. Foto: Erik Prozes

Uue poliitilise liikumise ­esilekerkimine oli aja küsimus. Selle algatajad on sõnastanud põhiprobleemi, miks me ei saa olla Eesti tuleviku pärast muretud. Selles tulevikus on tõesti palju määramatust ja probleeme, mille lahendamist erakonnad edasi lükkavad. Sisuliselt ongi Eesti tulevikuvaade ühe valimistsükli ­pikkune.

Liikumise algatajad on püstitanud kuus strateegilist eesmärki, mis nende sõnutsi peaksid moodustama pidevalt areneva Eesti pikaajalisuse selgroo. Riigihaldus ja personaalne riik, riigijuhtimine, majandus, tervis, haridus, looduskeskkond – kõik olulised valdkonnad.

Liikumise üks eesmärke on pakkuda erakondadele ideelist konkurentsi ja julgeid mõtteid Eesti paremaks ehitamisel. Mil viisil peaks see kõik ellu viidama? Eesti 200 peab möödapääsmatult parteistuma. Ainult see poliitiline jõud on midagi väärt, mis seab eesmärgiks võimuletuleku, et seejärel hakata lubatut ellu viima.

Seadusandliku võimuta on Eesti 200 nagu niinimetatud jääkeldri protsess või Paide arvamusfestival, mis jäävadki jututubadeks, ja kui hakata uurima, mis on välja öeldud headest ideedest saanud, selgub sageli, et suurt mitte midagi. Samal ajal on sellised jutukogunemised hea viis suunata rahva rahulolematust, et see ei valguks tänavatele. Rääkisid, lasid auru välja ja kõik läheb vanamoodi edasi. Eelöeldu ei tähenda, nagu alahindaksime mitmesuguste mõttetalgute olulisust, kuid nendel ideedel peab olema väljund, neid peab saama ellu viia. Selline võimalus on erakonnal.

Ainult see poliitiline jõud on midagi väärt, mis seab ­eesmärgiks võimule­tuleku.

Manifestiga eilses Postimehes on alanud uue poliitilise liikumise moodustamine. Selle populaarsus sõltub, kui hästi kõnetavad kuus eesmärki avalikkust. Kas Eesti ühiskond on jõudnud punkti, kus ühed ei saa ja teised ei taha enam vanaviisi oma riiki pidada? Hiljemalt sügisel seisab Eesti 200 tähtsa otsuse künnisel: kas parteistuda? Ühtlasi sunnib Eesti 200 seniseid erakondi väga tõsiselt suhtuma valimisplatvormide koostamisse.