Galerii: Karuse jaamahoone päästis prantsuse filoloog

Karuse vaksalihoone leidis pealinlane, prantsuse filoloog Meelike Naris kuulutuse peale ja on pühendunud sellele majale, mille ees peatus viimati Rapla–Virtsu rong 50 aastat tagasi. Reedel, 4. mail korraldab Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus seal vana maja päeva, sest Karuse raudteejaamast on saanud koht, kuhu tullakse restaureerimisteadmisi omandama, õpitubadesse ja talgutele. 

“Oleme varemgi selle kandiga kenasti koostööd teinud, peamiselt küll Matsalu rahvuspargiga, aga Meelike Naris on meie hea partner koos teistega MTÜst Vana ja Väärt,” selgitas vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepp. “Kui me kolleegidega 2009. aastal Karusele põikasime, ei tahtnud enam ära minna, sest saime sealt inspiratsioon. Nüüd, mil oleme taas laiemalt ette võtnud vana maja päeva raames külastada huvilisi oma teema, peamiselt sellega, kuidas maamajadele uut elu sisse puhuda, oli selge, et Karusest mööda me ei pääse.”

Lääneranna vallas alustab teemapäeva Karuse jaamahoone omanik Meelike Naris, kes räägib majale uue võimaluse andmiseset. Vabaõhumuuseumi töötajad Heiki Pärdi ja Maret Tamjärv kõnelevad, milline on Lääne-Läänemaa taluarhitektuur, ja suurest tararaamatust. Elo Lutsepp ja Karl Kallastu selgitavad, kuidas saada nõu, kui maamaja tahab kõpitsemist. 

Karusel jääb mai lõpuni vaadata näitus “Raudteejaamade saatus”, mille koostas vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi. Näitus annab ülevaate, mis on saanud meie uhkest raudteearhitektuurist. 

Elamuteks on saanud näiteks Raikküla, Tuudi, Ülenurme ja Pühatu-Riidaku raudteejaam, aga jaamahoonetesse on sisustatud ka noorte- ja päevakeskusi, kauplusi, kohvikuid. 

“Kõigi nende majade taastajad on entusiastid, olgu need hooned siis era- või kohaliku valla omandis,” märkis Lutsepp. “Aga hooned, mis on jäänud Eesti Raudtee omandisse, on õnnetud ja ootavad enamasti oma hääbumist. Eriti selgesti näeb seda Jõgeval, kus suures raudteejaamahoones pole enam kauplustki. Jäänud on spordimeeneid tootev ettevõte, kuid paarsada meetrit jaamahoonest Tallinna poole on ehitatud kast ehk putka, mis püstitati 1980. aastatel samaks otstarbeks. Selle vastas on vihma ja tuisu käes ootavatele reisijatele vaid kerge katusega perroon.”

Vabaõhumuuseum peab vana maja päeva teemasid sõnastades silmas ajaloolist Läänemaad, kuigi Hanila vald ja Karuse jäävad haldusuuenduse järel Pärnumaale.