Mullu septembris kuulutas Lihula rahvaülikool välja Lihula lillkirjalise seeliku tikkimise kursuse, mille tulemusel on valminud 18 ilusat ja ainulaadset rahvarõivaseelikut.
Naised tikkisid Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Lihula lillkirjalisi seelikuid
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
3. mai 2018, 19:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu sügise hakul tuli Liisi Saarel, kes on MTÜ Lihula Rahvaülikooli juhatuse liige, mõte teha Lihula lillkirjalise seeliku tikkimise kursus. Üsna pea rääkis ta sellest Lihula lilltikandi seltsi liikmele Eda Aavikule, kellega otsustatigi idee ellu viia.
“Mõtlesime, et kuna tuleb Eesti Vabariigi 100. aastapäev ja nii üks kui teine soovis lillkirjalist tikkimist õppida, teha sellise kursuse, kus räägime ajaloost ja õpetame algusest lõpuni Lihula rahvariideseeliku tegemist,” selgitas Saare.
Septembris hõigatigi kursus välja. Huvi Lihula lillkirjalise seeliku tikkimise vastu oli suur ja nii alustaski oktoobris õppimist kaks eraldi gruppi, kuhu kokku kuulus 25 usinat naist Tallinnast, Turbast, Sipast, Vigalast ja Lääneranna vallas Lihulast Virtsu ja Tarvani välja.
Esimestel koolituspäevadel tutvuti Lihula rahvarõivaste ja lilltikandi ajalooga, seejärel alustati mustrite kavandamise, sobivate lõngade valimise ja omavahel sobitamise ja lõpuks mustri kangale kandmisega. Alles siis, kui kogu ettevalmistus oli tehtud, võis tikkimine alata.
Esimesed, kiiremad said mustri tikkimisega valmis juba uue aasta alguses ja nii alustatigi seelikute kokkuõmblemisega, mida juhendas Kaie Sillukse.
Aprilli lõpus toimus kursuse ametlik lõpetamine, kus meenutati õpitut, sooritati eksam ja väljastati tunnistused. Kokku valmis selle aja jooksul 18 seelikut; üks usin naine jõudis tikkida koguni kaks seelikut – ühe endale, teise lapsele. Seitse kursusel osalenud õpilast lubasid oma töö lõpetada natuke hiljem.