Pärnu maakohus lubas vahistada Lääne prefektuuri politseikapteni, keda kahtlustatakse riigisaladuse edastamises ja jälitusandmete avalikustamises.
Kohus lubas riigisaladuse lekitamises kahtlustatavat politseinikku kaks kuud trellide taga hoida
4. mai 2018, 15:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus vahistas kahtlustatava riigiprokuratuuri taotlusel esialgu kuni kaheks kuuks. Kohus leidis, et põhjendatud kuriteokahtlus on olemas ja kahtlustatav võib jätkata kuritegude toimepanekut ning vahistamine on vältimatult vajalik.
“Kohus kuulas ära menetlusosalised ja tutvus asja materjalidega ning leidis, et vahistamistaotlus kuulub rahuldamisele. Kohus märkis, et ei hinda antud menetlusetapis tõendeid kogumis süüküsimuse otsustamiseks, vaid kontrollib, kas isiku suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et isiku käitumises võivad esineda talle inkrimineeritava kuriteo tunnused,” ütles Pärnu maakohtu pressiesindaja Jaanika Lusti.
Politsei sisekontrollibüroo ametnikud pidasid Lääne prefektuuri politseikapteni kinni eile hommikul. Riigiprokuratuuri teatel on teda alust kahtlustada riigisaladuse edastamises ja jälitusandmete avalikustamises.
Kahtlustuse järgi edastas politseiametnik informatsiooni isikutele, kel oli sidemeid uurimisaluste inimestega.
Riigiprokuratuuri kinnitusel peeti peale politseiametniku kinni kaks meest, kes ei ole politsei- ja piirivalveameti töötajad ja kellele on alust ette heita eraviisilist jälitustegevust. Nende kahtlusaluste suhtes otsustatakse vahistamise taotlemine pärast esmaste menetlustoimingute lõppu.
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus selgitas, et nüüdseks on eelmise aasta lõpus alustatud kriminaalmenetluse jooksul kogutud küllalt tõendeid, et politseiametnikule esitada kahtlustus kuues kuriteojuhtumis.
“Kahtlustuse järgi edastas ta infot kolmes kriminaalmenetluses politsei jälitustoimingute planeerimise ja sisu kohta ning ühel juhul edastas riigisaladusega kaitstud infot isikule, kellel puudus õigus sellele infole ligi pääseda. Selline käitumine, kus politseiametnik annab seadusliku aluseta välja infot, mille avalikuks tulek kahjustab kriminaalmenetluste raames tõe väljaselgitamist, on lubamatu ja kuulub üheselt hukkamõistmisele,” ütles riigiprokurör Evestus.
“Iga politseinik peab teadvustama, et kriminaal- ja jälitusmenetluses kogutud teabe vastu on kurjategijatel äärmiselt suur huvi. Ka juhuslikult poetatud infokilluke või repliik võib suurel määral kahjustada edasist kriminaalmenetluse kulgu, rääkimata teadlikust info andmisest,” lausus sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra.
Kriminaalmenetlust korraldab politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo ja juhib riigiprokuratuur.