Maakohtu lugu

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maakohtu hoone Kuninga ja Nikolai tänava nurgal on osa meie kesklinna vanema põlve arhitektuurist.
Pärnu maakohtu hoone Kuninga ja Nikolai tänava nurgal on osa meie kesklinna vanema põlve arhitektuurist. Foto: Urmas Luik

Kaks aastakümmet tagasi varakevadel võis aktsiaseltsi Archimedium arhitekt Edda Soolep Pärnu Postimehele öelda, et Kuninga ja Nikolai tänava nurgal asuva maakohtu hoone projekt on valmis.

Maja Kuninga ja Nikolai tänava ristmikul oli nõukogude ajal venekeelse ja -meelse merekooli kasutada. Taasiseseisvunud Eesti ajal anti imposantne, aga halvasti hoitud­ ehitis justiitsministeeriumile. 1995. aasta mais puhkes tulekahju, milles täielikult hävis maja katus ja niigi kehvas seisus hoone muutus varemeks. Olukorraga tutvus tollane justiitsminister Paul Varul, kes leidis, et maja on võimalik taastada kolme aastaga. Esialgse kalkulatsiooni järgi läinuks taastamine maksma 20–25 miljonit krooni. Pärnu maakohus tegutses siis Rüütli 19 majas, kus oli tohutu ruumikitsikus.

1996. aasta lõpus teavitati maakohust kirjalikult, et Kuninga ja Nikolai tänava ahervare renoveeritakse 1998.–1999. aastal. Kuna justiitsministeeriumil nappis raha, kippus tööde viibides maksumus suurenema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles