Klen Jäärats: Vabadusest kantud mõte

Euroopa Liidu Erasmuse programm toetab noori Euroopast pakutavast osa saamisel. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Briti tunnustatud ajaloolane Robert Bartlett kummutas raamatus “Euroopa sünd” arvamuse, nagu oleks Euroopa üksnes geograafiline mõiste või kooslus, mis hoiab pelgalt kokku selleks, et vältida 20. sajandi verist kordust.

Keeleliselt ja rahvuslikult alati kirju Euroopa loomisele panid aluse kõrg- ja hiliskeskaegsete vallutustega kaasnenud õiguse ja usu, samuti teadmiste ja oskuste levik. Sellest pärandist on mulle kui juristile ilmseim, et kõik juristid õpivad sissejuhatuseks endiselt Rooma õigust, Kreeka filosoofiat ja ladina keelt, millele nii meie mõtlemine kui õigus suuresti toetuvad. Pärnutki kujundas ja puudutas märkimisväärselt hansamõtte areng ja hansaliit. Sajandite vältel on see õhtumaine mõtte-, idee- ja kaubavahetus meie maailmapilti väga palju vorminud.

Maailmarändur Tiit Pruuli pani hiljuti paberile väärika mõtte järgmiseks sajaks (“Eriliste eestlaste ülistuseks”, Eesti Ekspress 11.04.2018), et Eesti suurim küsimus on, kuidas hoida erilisi inimesi ja arendada nende erilisi ideid. Et kaas pealt ei lööks, näib olevat ainus viis pakkuda võimalusi mõtteid ellu viia, oskusi, suhteid ja maailmapilti arendada. Euroopa Liidu Erasmuse programm on kolme kümnendi jooksul seda vahetust vabas maailmas üsna tuntavalt toetanud.