Urmas Paet: Eestil on vaja tugevat Euroopat

Eesti on kinnistanud oma koha Euroopa Liidus, Ukraina üritab Euroopale läheneda. Foto: Liis Treimann / Postimees / Scanpix

H omme tähistab kogu Euroopa, teiste hulgas Eesti Euroo­pa päeva. Selle valguses vaatame, mis seisus Euroopa Liit praegu on. Viimased aastad on ELile ­olnud ajaloo keerulisimad. Korraga on esile kerkinud mitu suurt probleemi.

Kõigepealt julgeoleku­mured. Praeguseks on kujunenud unikaalne olukord, kus kõigis ELi riikides ütleb avalik arvamus, et EL peab panustama julgeolekusse ja kaitsesse. Kesk- ja Ida-Euroopa ja meie kandi inimesed peavad ennekõike silmas Venemaa agressiivset käitumist, Lääne-Euroopa inimesed terrorismi ja Lõuna-Euroopa nii terrorismi kui Euroopa lõunanaabruse konflikte ja sellest tingitud põgenikesurvet.

Seetõttu ongi EL lõpuks otsustanud luua Euroopa Kaitseliidu (Defence Union) ehk alustada tegelikku kaitsekoostööd ELi liikmesriikide vahel. Järgmise eelarveperspektiivi kava näeb ette julgeolekukulude kolmekordistamist. Uuenenud julgeolekupildis on valdkondi, mis ei ole enam klassikaliselt sõjalised, vaid tsiviilvaldkonnaga tihedalt põimunud. Riskide käsitlemisel peab ELil olema selge roll, see puudutab näiteks hübriidohte, küberjulgeolekut või avaliku arvamuse mõjutamist valeuudiste abil sotsiaalmeedias ja klassikalises ajakirjanduseski.