Saamata võib olla üle 100 000 euro maamaksu – kes vastutab?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Audrus golfiväljakut haldav AS White ­Beach Development on ettevõte, mida võib pidada omavalitsuste tegemata tööst suurima kasu lõikajaks.
Audrus golfiväljakut haldav AS White ­Beach Development on ettevõte, mida võib pidada omavalitsuste tegemata tööst suurima kasu lõikajaks. Foto: Urmas Luik

Pärnumaal on 25 niisugust kinnistut, kokku ligikaudu 180 hektarit maad, mille sihtotstarve ei vasta seadustele. Omavalitsustel võib seetõttu olla saamata üle 100 000 euro maamaksu, ometi jagub põhjendusi kümne aasta jooksul tegemata töö õigustamiseks.

Pärnumaal on 25 niisugust kinnistut, kokku ligikaudu 180 hektarit maad, mille sihtotstarve ei vasta seadustele. Omavalitsustel võib seetõttu olla saamata üle 100 000 euro maamaksu, ometi jagub põhjendusi kümne aasta jooksul tegemata töö õigustamiseks.

Saaga algas 2008. aastal, kui valitsus võttis vastu määruse, millega muutusid maa sihtotstarbe liigid ja nende määramise kord. Kõnealusest määrusest väärib enim tähelepanu lõik, mis selgitab, millise kasutusotstarbe võib maale korraga määrata. Samuti pandi omavalitsustele kohustus kinnitada nelja kuu vältel uued sihtotstarbed.

Kõik omavalitsused ei suhtunud oma kohustusse just liiga tõsiselt. Seetõttu saab veel nentida, et Pärnumaal on õigusaktidega vastuolus 25 kinnistu registrikanne. Lisaks selgub, et mitmele ettevõtjale kuuluvast maast eeskätt Audrus on kuni 75 protsenti märgitud üld- ehk sotsiaalmaaks. Sotsiaalmaa on lühidalt öeldes maa, millelt ei taotleta kasumit ning ei maksta ka maamaksu.

Tagasi üles