Juhtkiri: Vastuoluline kuupäev

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9. mai on paljudele võidupüha, nagu seda tähistati 1965. aastast alates. Ainult nüüd pole see enam vaba päev.
9. mai on paljudele võidupüha, nagu seda tähistati 1965. aastast alates. Ainult nüüd pole see enam vaba päev. Foto: Urmas Luik

Esialgu tähistati Euroopa päeva Euroopa Nõukogu 1964. aasta otsusega 5. mail, sest sel kuupäeval 1949 asutati see organisatsioon. 1985. aastal otsustas Euroopa Ühendus (Euroopa Liidu eelkäija) viia Euroopa päeva tähistamine 9. maile, kuna sel päeval aastal 1950 avaldati Prantsuse välisministri Robert Schumani deklaratsioon, mis viis ­Euroopa söe- ja teraseühenduse moodusta­mise ehk Euroopa ühendamise alguseni.

Oktoobris 2008 tunnustas Euroopa Parlament 9. maid Euroopa päevana. Ida-Euroopa rahvastele on see kuupäev vastuoluline, seostudes ennekõike Euroopas teise maailmasõja lõppemise järgse nõukogude okupatsiooni või sõltuvuse algusega. Õigupoolest alistusid Saksa relvajõud lääneliitlastele juba 7. mail ja 8. mai keskööst hakkas kapitulatsioon kehtima. NSV Liit nõudis tingimusteta kapitulatsiooni teistkordset allkirjastamist, mis toimus Berliini eeslinnas Karlshorstis ja ­nihutas nõukogude inimestele ja okupeeritud rahvastele võidupüha 9. maile. Eestile lõppes teine maailmasõda alles 1994. aasta suve lõpul viimase kutsumatu võõrsõduri lahkumisega.

Euroopa saab keerulistest aegadest hoolimata hakkama.

Korralduslikult langevad paljud Euroopa päeva tähistamise üritused Eestis 8. maile. ­Euroopa ninnu-nännu ja tingeltangeli taustal kõmisevad 9. mail üha võimsamalt trummid Moskvas. Kuigi suures isamaasõjas osalejate read aina lühenevad (pole imestadagi, sest noorimad on juba 90 künnisel), pikenevad ­veteranide viirud jätkuvalt. Ainult nende teenistuskaartidel on teistsugused aastaarvud: 1953, 1968, 1979–1989, 1994–1999, 2016–2018 vastavalt sellele, millise rahva vabaduspüüdlusi maha suruti või millisele riigile osutati “internatsionaalset abi”.

Naabri Euroopa Liidu lõhestamispoliitikale peab vastu astuma veel ühtsem Euroopa Liit oma selgelt väljendatud seisukohtade ja poliitikaga. Oluline on jõuda vastastikuse mõist­miseni USAga. Ameerikal ei pidavat olema sõpru, vaid huvid, ent nendegi huvides on kindel transatlantiline partnerlus ja liitlas­suhted. ­Euroopa saab keerulistest aegadest hoolimata hakkama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles