Rein Randver: Kepikõnd lisab reipust ja parandab tervist

Kepikõnd tõstab toonust ja kohendab tervist, kuid seda kõndi tuleb osata. Foto: Urmas Luik

Tänavune pikk talv võimaldas üle hulga aja harrastada talisporti, rõõmustades suusa- ja uisusõpru. Nüüd on kevad, loodus tärkab, teed-rajad kuivad ja inimesed naudivad vabas õhus liikumist. Jooksjate ja jalgratturite kõrval näeb tervise­radadel, aga ka tänavatel ja metsa­saludes üha rohkem kepikõndijaid.

Kepikõnd on tavalisest kõnnist märksa efektiivsem tegevus. Seda harrastades on kaasatud enamik lihaseid, suureneb südame löögisagedus ja energiakulu, väheneb kaela-õlavöötme lihaspinge, paraneb tasakaalutunnetus, kasvab hapniku tarbimine.

Samal ajal on väga oluline, milliste keppidega välja minnakse ja kuidas nendega kõnnitakse. Vale liikumine ja valesti valitud kõnnikepid võivad tervisele halvasti mõjuda. Olgu siin korratud põhireeglid: kepid peavad olema lühemad kui suusakepid. Nendega käies olgu samm tavapärasest pisut pikem, kere veidi ette kallutatud, õlad all ja selg sirge.