Jõhkra koerterünnaku ohvrile määratud hüvitist kärbiti mitu korda

Martin Laine
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: shutterstock.com

80aastane Ants sai teise astme kohtust häid uudiseid: temalt ohvri kasuks välja mõistetud valuraha vähendati mitu korda ja tingimisi vangistus asendati rahalise karistusega, mida ta ei pea tasuma, kui aasta jooksul kuritegu toime ei pane.

Häädemeeste vallas Kabli külas elav 70aastane Hilja oli tunamullu veebruaris asutanud end just posti järele minema, kui tema teekonna lõpetasid kolm vihast koera: Sofy, Ledy ja Timmu. Hilja väitel oli ta veel eelmisel päeval Antsu koju helistanud ja palunud koerad kinni panna. „Koerad tahavad joosta,“ vastati talle väidetavalt.

Antsu aedikust välja pääsenud koerad põhjustasid Hiljale raske tervisekahjustuse. Kaks väiksemat koera jooksid ümber ohvri ja naksasid hammastega riietest. Suurem koer ründas, puredes ja hammustades naist kätest ja jalgadest. Ohver tundis suurt valu. Hilja pidi veel tükk aega kandma kipsi, sest puremise tagajärjel murdus tal sõrmeluu. Keha aga katsid verevalumid.

Pärnu haiglas hinnati kannatanu käte töövõimet ja leiti, et tema vasak käsi on selle pea täielikult kaotanud.

Pärnu maakohus mõistis pärast veninud kohtumenetlust mullu detsembris Antsu süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatusest, mis on toime pandud tegevusetusega. Kohus määras koerte omanikule karistuseks kuus kuud vangistust. Samuti mõisteti temalt ohvri kasuks välja 7300 eurot.

Kuid tänavu 3. mail jõustus ringkonnakohtu otsus, mis neid karistusi tuntavalt leevendasid.

Kohe pärast maakohtu otsust esitas Antsu kaitsja ringkonnakohtule mitmeleheküljelise kaebuse. Kuigi teise astme kohus ei nõustunud nii mõnegi kaitsja argumendiga, märkisid ringkonnakohtunikud, et esialgu mõistetud karistus oli nende arvates üleliia range. „Teiste koerapidajate hirmutamine ebaadekvaatse karistusega ei pea olema tema karistamise eesmärk,“ põhjendas kohtukolleegium.

Kohtu hinnangul oli kõnealuses kuriteos omajagu juhuslikkust ja on väike tõenäosus, et 80 aastat kuritegudest hoidunud Ants paneb veel kord toime sellise teo. Kohus võrdles juhtumit nii mõnegi teise raske kehavigastuse tekitamise juhuga ja tõdes, et mõnikord on raskemate tagajärgede puhul karistatud leebemalt.

„Seega võib väita, et selline karistus irdub valitsevast kohtupraktikast,“ põhjendasid kohtunikud. Tingimisi pooleaastane vangistus asendati 400eurose rahalise karistusega, ent sedagi tingimisi aastase katseajaga. 

Valuraha vähendamist põhjendasid kohtunikud samuti karistuspraktikale viidates. Näiteks hammustas ühe juhtumi korral koer seitsmeaastast last, kes rünnaku järel oli kümme päeva haiglas, ja süüdlaselt mõisteti ohvri kasuks välja 2200 eurot. Teise juhtumi puhul tuli süüdistataval maksta puretud käega lapsele 400 eurot hüvitist.

„On üheselt avaldatud tunnustust kohtutele, mis hüvitise määramisel on lähtunud varem tehtud kohtulahenditest,“ põhjendasid kohtunikud ja varem välja mõistetud 7300 euro asemel peab Ants Hiljale maksma 2500.

Ringkonnakohtu otsus jõustus 3. mail seepärast, et riigikohus otsustas tol päeval ohvri advokaadi esitatud vaidlustuse menetlemata jätta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles