Mai lasteaed avastas meeli

Mai lasteaia lapsed tegelesid meelte avastamisega. Foto: Erakogu

Avastustee programmi raames läbisid Pärnu Mai lasteaia kahe (6. ja 9.) rühma 5–6aastased lapsed teema “Avasta meeled”.

See programm suunab lapsi uurima ja avastama ning tulemusi analüüsima. Lapsed tutvusid teema raames inimese viie meelega: nägemine, kompimine, kuulmine, haistmine ja maitsmine ning täitsid koos vanematega kodutöölehti.

Meid huvitas, kuidas läbitud teema jõudis kodudeni, selleks jagasime 42 lapse vanematele küsimustikud. Tagasisidena laekus 93% ankeetidest.

Tahtsime teada, kuidas vanemad mõistsid teemat, kaua võttis aega kodutöö tegemine ja kas nad märkasid muutusi laste oskustes ning sõnavaras.

Vanemate vastustest selgus, et üldjuhul saadi teemast aru ja see tundus neile huvitav. Neile meeldis, et teooria ja praktika olid käsikäes. Programm annab lastele teadmisi selle kohta, et ühe meele mittetajumine paneb teda automaatselt kasutama teist meelt.  

Vanemad mõistsid, et sageli ei pöörata kodus algtõdedele tähelepanu ja see, mis on täiskasvanule tavapärane, võib olla lapse jaoks uus.

Vanemateni jõudis arusaam, et kodutöö tuleks võimalusel ära teha samal päeval, sest see kinnistab päeval lasteaias tehtut ja tagab teema järjepidevuse. Midagi päris uut kõnealune teema vanematele ei andnud, kuid nad tõdesid, et avastusõpe suunab lapsi teadlikult kasutama oma meeli. Õpetab kuulama, märkama ja kirjeldama pisiasju.

Enamik lapsevanemaist leidis, et lapsega oli tore koos koduseid töölehti täita ja aeg maha võtta, et pisut mõelda ja arutleda täiskasvanuile nii enesestmõistetavate asjade üle. See oli hetk koos lapsega!

Kodutöö tegemiseks kulus keskmiselt vaid 15–30 minutit ja sellesse suhtuti täie tõsidusega. Vanemad märkasid, et lapse kohusetunde, iseseisvuse, püsivuse ja tähelepanu arendamiseks ning heaks kooliettevalmistuseks tuleb võtta aega ja tagada rahulik keskkond, kus ei oleks keegi ega miski segamas.

Kodutöö ei olnud raske, aga näitas, kuidas paremini suhelda ja vajadusel oma last õpetada. Vaid paar vanemat leidsid, et lapsed saavad ka ilma avastusõppe programmi läbimiseta piisavalt hästi hakkama.

Enamik vanemaist leidis, et laste sõnavara on tunduvalt laienenud ja nad oskavad oma meeli sihikindlamalt kasutada. Esemete ja nähtuste kirjeldamisel oskavad lapsed kasutada rohkelt omadussõnu ning väljendavad ennast paremini. Mõne muukeelse lapse vanemad avastasid, et nende lapsed tunnevad ja kasutavad nüüd uusi eestikeelseid sõnu. Üksikud vanemad tunnistasid, et pole osanud lapse arengus muutusi tähele panna.

Suunatud uurimuslik õpe on vanemate arvates lastele huvitav, vaheldusrikas ja kaasahaarav. See on omamoodi koolieelne programm, millega võiks edaspidigi tegelda. Selle programmi abil ei võta laps kõike automaatselt teadmiseks, et nii lihtsalt on, vaid õpib mõtlema, juurdlema, analüüsima ja teistega koostööd tegema. Lapsed suudavad leida asjade sarnasusi ja erinevusi ning tekib huvi ümbritsevate nähtuste vastu. Vanematele meeldis õpetajate lähenemine rasketele teemadele lastepäraselt ja teistmoodi, kui seda tehakse kodus.

Lastevanemate vastustest jäi kõlama arvamus, et avastusõppe programm väärib arendamist ja kasutamist nii lasteaias kui koolis.