Kersti Sarapuu: Inimese palk ei saa olla tervise mõõdupuu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassat ei tule ära kaotada, vaid arstida, et see suudaks paremini oma rolli täita.
Haigekassat ei tule ära kaotada, vaid arstida, et see suudaks paremini oma rolli täita. Foto: Liis Treimann / Postimees / Scanpix

Arstiabi vajamine või, veel hullem, haiglasse sattumine on olukord, mida iga hinna eest vältida. Paraku pole meist keegi terviseprobleemide eest kaitstud. Eesti inimeste tervist tuleb meil ühiselt hoida, selmet seda erastada. Seda kummastavamalt kõlas Reformierakonna tulevase juhi Kaja Kallase idee lõpetada haigekassa ülalpidamine ja võtta Eesti inimestele ravikindlustus mõnelt äriettevõttelt.

Kui luumurdu saab üksikisik kindlustada, siis sama loogikat kasutades sooviks ta laotada kindlustuskatte kogu riigile. Samuti leidis reformierakondlane, et igaüks võiks saada oma palgast makstud sotsiaalmaksust osa, mida enda tervise hüvanguks kulutada. Loodaks nõndanimetatud tervisekonto. See tekitas nii mõnegi küsimuse.

Eksperdid tõid teemat kommenteerides välja, et haigekassa süsteemi tuleb hoopis parandada. Peale selle heitis Kallase idee üsna täpselt valgust Reformierakonna aetavale poliitikale: seistakse vaid jõukama ühiskonnagrupi eest. Kuidas teisiti mõista olukorda, kus ravimite ostmine või muude tervist parandavate teenuste kättesaadavus saaks paljuski sõltuma inimese palganumbrist? 800eurose või näiteks 2100eurose palga puhul on makstava sotsiaal­maksu vahe ligemale 500 eurot kuus ehk ilmselgelt saaks enam teeniv inimene lubada endale tervise hoidmiseks ja parandamiseks rohkem. Samal ajal väheneks­ riigile laekuv sotsiaalmaks ja kahaneks võimekus ­aidata kõiki elanikke.

Tagasi üles