Juhtkiri: Oskari kojutulek

Sügisel peaks Kihlepa farmist kostma taas lõbusat ruigamist. Foto: Urmas Luik

Kahtlemata on positiivne sõnum, et OÜ Lõpe Agro tahab uuesti kas oktoobri lõpus või novembris täita Kihlepa farmi rõngassabadega. Läinud aasta juunis tuli seal surmata 3400 siga, kuna sisse oli löönud Aafrika seakatk.

Ajakirja Eesti Loodus andmetel diagnoositi Aafrika seakatk Euroopas esimest korda 2007. aastal Kaukasuse piirkonnas ja sellest ajast peale on see tõbi levinud nii kodu- kui metssigade populatsioonis. Eelkõige pidavat levima siiski inimtegevuse tõttu.

2014. aastal diagnoositi seakatk Lätis, Leedus ja Poolas ning võis oletada, et taudi jõudmine meie maile on vaid aja küsimus. Oligi. Euroopa Liidu avatus võib vahel osutada kalliks mineva karuteene. 8. septembril 2014 tuvastati esimene juhtum Eesti metsseal ja 21. juulil 2015 registreeriti esimesed haigestumised kodusigadel. 14. juunil 2017 nõudiski taud Pärnumaal ohvriks terve farmitäie notsusid. Oskarite sundnottimine jättis paar inimest tööta ja osaühing kandis kahju hoolimata sellest, et riik maksis lohutuseks ligikaudu 265 000 eurot.

Siiani on Kihlepa farm Pärnumaal ainus, kus diagnoositi Aafrika seakatk kodusigadel, ja loodame, et nii jääbki. Vanarahvas ütleb, et iga halb on millekski hea. Kihlepa farmi puhul tähendab see ajakohastamist ja täiesti uuele tasemele viimist. Kui seal seakasvatusega 2011. aastal alustati, oli tegemist vabapidamisfarmiga ja loomi peeti sügavallapanul, ­milleks kasutati põldudelt kogutud põhku, mis omakorda on ülisuur seakatku ohuallikas. Seetõttu tuleb üle minna teistsugusele pidamisviisile ja teha investeeringuid.

Vanarahvas ütleb, et iga halb on ­millekski hea.

Farmi uus elu tähendab vedelsõnniku süsteemi, kus allapanu ei pruugita ja osa sulust on restpõrand. Paraku jääb sellega ossudel ära mõnus võimalus põhus pahmata, aga parem karta kui kahetseda.

Ükski täie mõistusega farmer ei riskiks seakatkupuhangu kordumisega. Paraku peame leppima teadmisega, et Aafrika seakatk on end siin sisse seadnud.