:format(webp)/nginx/o/2018/05/10/7837437t1hf33f.jpg)
Treimani mail elas ennevanasti krutskitega rahvas. Rabati põllul, künti merd ja sõna järele polnud vaja taskusse ronida. Aeg on talletanud eripalgelisi lugusid, millest pakun väikese valiku.
Treimani mail elas ennevanasti krutskitega rahvas. Rabati põllul, künti merd ja sõna järele polnud vaja taskusse ronida. Aeg on talletanud eripalgelisi lugusid, millest pakun väikese valiku.
Sea-Emma ja Karl Kaine
Kolhoosi algusaastatel tuli rajoonist igasuguseid asjapulki kolhoosnikele õpetama, kuidas ja kunas külvata ning mitu korda päevas lehmi lüpsta. Enamjaolt tahtsid veel külarahva arvel viina visata. Kord vuras kolhoosikontori ette Willis, millest pudises välja kolm seltsimeest: kaks umbvenekeelset ja kolmas Venemaa eestlane. Küsimuse peale, kust võib leida esimehe, vastasid karjanaised, et minge lauda taha, Karla ja sea-Emma läksid kolhoosi sigu kaema.
Emma Nõzinskajat kutsuti sea-Emmaks, sest tema hoole all olid kolhoosi notsud.