Sõbrannad pöörasid laste pärast tülli

Foto: Andres G. Adamson

Kes sõbrannadest poleks tülitsenud? Marvi ja Agnes tülitsesid alailma, vahel väiksemate, teinekord suure­mate asjade pärast. Leppimine oli alati magus ja mõlemad tõdesid: taas sõbrakssaamisega kaasnenud hingerahu on ülev nagu sõja lõpp.

Marvi ja Agnese lapsed käisid ühes ja samas koolis. Mõlemal oli tükk tegemist teismeikka jõud­nutega: Marvil tütre ja pojaga, Agnesel tütrega. Laste kaudu tõi kool mõlema koju palju uudiseid ja seega vajaduse rääkida. Kokku saadi tavaliselt elamukvartali nurgal kohvikus, kõrvale tassike teed ja ahjusoe saiake.

“Nad hüüavad teda kõver­kaelaks!” Selle lause paiskas Agnes välja laua taha istudes ja käekotti üle tooli seljatoe riputades. Marvi, kes tuli varem kohale, oli teinud tellimuse. Kohe toodigi lauda teed-saiakesed. “Kas sa seda­ siis varem ei teadnudki?” küsis Marvi. “Kusjuures ei,” läitis Agnes sigareti. Marvi tegi sama.