Igaühele on oma ema kõige olulisem. Ema on meid ilmale kandnud ja andnud jõudu suureks kasvada. Ta on olnud meile toeks tähtsatel teeotstel. Mina vaatan emadepäeval vana fotot, kus ema ja vend mind esimesse klassi saadavad.
Tellijale
Peeter Järvelaid: Võitmatu memme musi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on tehtud 1. septembril 1965 Võrus, kus minul algas koolitee ja noorem vend Valter oli emaga tulnud mind esimesel koolipäeval saatma. Kuna olin peres vanem laps, tundus mulle varases nooruses, et noorem veli oli enam emmekas, ja siis tuli minul end emale vahel delikaatselt meelde tuletada. Näiteks teatasin kord maal vanaema ehk Mamma juures Vasilde külas emale “Võta mind sülle!” asemel: “Ema, istu minu taha ...”.