Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/05/6752549t1h2e09.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/11/7475921t1hdbb1.jpg)
Igale Eesti kodanikule kuulub umbes 0,9 hektarit metsa. Nii palju on Eestis iga kodaniku kohta riigi hallatavat metsamaad. Viimasel ajal on aga väga paljud inimesed muutunud rahulolematuks sellega, mismoodi riik nende metsa majandab. Riigimetsade majandamise korraldamisel nähakse ühiskonda kahjustavaid salaleppeid, majandustegevuse suunamises püramiidskeeme.
Demokraatlikus riigis on võimalik probleem lahendada lihtsalt: lasta igal inimesel otsustada, mil viisil temale kuuluvat metsaosa majandada. Mitte konkreetse puu kasutamise tasemel, vaid tervikmetsa arvestades. Rahvahääletusel antaks valida variantide vahel, millist majandamistüüpi keegi enda metsaosakul soovib näha. See aitaks kummutada vandenõuteooriaid ja leevendada asjatult köetavaid pingeid. Riigi ülesanne on metsakasutuse hääletuseks sobivaid majandamistüüpe välja töötada. Erametsad ei alluks sellele käsitlusele.