Aasta ema on taas valitud. Pärnumaal pälvis selle tiitli Katrin Mumme, Eestis Signe Falkenberg. Võib kergendunult ohata: sel korral läks emade austamine skandaalita. Tähelepanu keskendus väljavalitud naistele, selmet tuliselt vaielda, kas emana võiks tunnustust väärida naine, kel pole sõrmust sõrmes.
Mullune diskussioon on vaibunud tõdemusse, et iga organisatsioon – kõnealusel juhul Eesti naisliit – on vaba, määramaks tingimusi, mille alusel nende ellukutsutud tiitleid välja anda. Ilmselt jäi paljudele märkamata, et naisliit uuendas laste vanuse kohta käivaid tingimusi: aasta emaks sobib naine, kel vähemalt kaks täisealist last. See tähendab, et Siiri Oviiri veetava organisatsiooni tunnustust ei saa pälvida mudilastega pere ema. Lillekimp ja käepigistus tuleb siis, kui lapsed on suurekski kasvatatud.
Eraldi tunnustatakse ju alustavaid naisettevõtjaid, miks siis mitte noori emasidki.
Pärnu Postimehe toimetus arvab, et selliste tingimuste puhul jääb ruumi, andmaks välja aasta noore ema tiitel. Eraldi tunnustatakse ju alustavaid naisettevõtjaid, miks siis mitte noori emasidki. Ideele leiab tuge president Kersti Kaljulaidi emadepäevakõnest, mis keskendus just väikeste laste emade toetamise vajadusele. Riigipea sõnade järgi on emad harjunud hakkama saama, kuid nad kuluvad. Selle vältimiseks läheb tarvis ühiskonna toetust.
“Meid saab aidata lasteasutuste võrk, kuhu saame lapse turvaliselt jätta ükskõik millise töögraafikuga töötades. /.../ Meid saab aidata, kui meie tööandjad rõõmustavad meiega kaasa, kui jääme lapseootele. Meid saab aidata, kui tööandjad ei vaata viltu meile ega meie laste isadele, kui on vaja haige lapsega kodus olla. Meid saab aidata, kui lasta meil tööd teha paindlikult, kus vähegi võimalik – me teeme seda tööd innuga ja öösitigi, kui me tajume, et meie püüdlusi olla ühtaegu ema ja osaleda tööelus, tõesti ja siiralt iga päev hinnatakse.”
Aitame siis emasid! Nii neid, kes end juba tõestanud ja tunnustuse pälvinud, kui neid, kes emana alles esimesi samme astuvad.