:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/15/7845995t1h61ea.jpg)
Ma ootan igal aastal kevadet pikisilmi: seda värsket lopsakust, eri toone rohelisi ja muidugi rohket linnulaulu. Esimeste punarindade ja väike-lehelindude saabumise järel tekib elevus, mis sunnib hülgama tubast ajaveetmist. Elevil on käoisandadki, kes väikelindudel lasevad kõigepealt end sisse seada ja järgnevad neile tuhinal.
Vähe leidub neid linnuhääli, mis oleksid nii tuttavad enamikule rahvaist ja millel oleks niivõrd palju ebausklikke tähendusi kui käo hüüd. See läbilõikava kõlaga kukkumine on miski, mida soovib igaüks oma kõrvaga tunnistada. Tänavu saabusid esimesed kukulinnud Aafrika-reisilt aprilli lõpul. Võiks öelda, et nii nagu tavaliselt. Suuremalt jaolt saabub ta aga mai algul. Käo tuleku järgi on vanarahvas lootnud ennustada viljakasvu ja saaki. Siis, kui kägu lehtes puude ajal end sisse seadis, ennustati head saaki.
/nginx/o/2018/05/15/7845994t1hb9a9.jpg)