Kaval ja omakasupüüdlik kukulind

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Karl Adami

Ma ootan igal aastal ke­vadet piki­silmi: seda värsket lopsakust, eri toone rohelisi ja muidugi rohket linnulaulu. Esimeste punarindade ja väike-lehelindude saabumise järel tekib elevus, mis sunnib hülgama tubast ajaveetmist. Elevil on käoisandadki, kes väikelindudel lasevad kõigepealt end sisse seada ja järgnevad neile tuhinal.

Vähe leidub neid linnuhääli, mis oleksid nii tuttavad enamikule rahvaist ja millel oleks niivõrd palju ebausklikke tähendusi kui käo hüüd. See läbilõikava kõlaga kukkumine on miski, mida soovib igaüks oma kõrvaga tunnistada. Tänavu saabusid esimesed kukulinnud ­Aafrika-reisilt aprilli lõpul. Võiks öelda, et nii nagu tavaliselt. Suuremalt jaolt saabub ta aga mai algul. Käo tuleku järgi on vanarahvas lootnud ennustada viljakasvu ja saaki. Siis, kui kägu lehtes puude ajal end sisse seadis, ennustati head saaki.

Artikli foto
Foto: Karl Adami

Märksõnad

Tagasi üles