Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi: Musta valgeks ei räägi

Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi märkis, et kohtus ei pruugi vaidlust võita kaitsja, kellele makstakse rohkem. Tulemus sõltub palju inimese ootustest ja õiguslikust positsioonistki.

FOTO: Urmas Luik

  • "Letihind võib olla nii krõbe, et minagi ei suudaks seda suures koguses osta."
  • "Meie töö ongi probleemid esile tuua ja olla pidevalt riigile ora sealsamuses."
  • "Äriõiguses võivad summad olla meeletult suured, aga see on ikkagi ainult raha."
  • "Kui lähed büroosse ja võtad ukselingi pihku, ei küsi keegi selle eest raha."

Eesti advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi kõnes tänavusel üldkogul Pärnu kontserdimajas andsid ilmet võrdlemisi sünged toonid: ajad on ärevad ja tulevik tume. Siiski leiab ta, et kõik on meie enda kätes.

Teatud rühm inimesi on millegipärast seisukohal, et siinne õigussüsteem tuleks õhku lasta ja uuesti üles ehitada. Kuidas sellesse suhtud?

Kõneski meenutasin 1905. aasta revolutsiooni, mil olid väga turbulentsed ajad. 50 aastat tagasi Pariisi rahutuste ajalgi pulbitses kogu Euroopa, väga palju oli vastuseisu väljakujunenud eliidile. See on normaalne, et ollakse mässumeelsed. Ainult vaidluste ja antiteeside esitamise kaudu on võimalik jõuda uuele tasemele ja sünteesida midagi uut.

Olen töötanud 22 aastat advokaadina. Arvan, et Eesti õigussüsteemil pole suurt häda midagi. Ehk saab süsteemi häälestada ja teha paremaks, aga ma ei julge öelda, et õiguskord on päris valesti üles ehitatud. Kui keegi arvab teisiti, tuleb pidada debatti.

Kui kättesaadav on õigusabi Eesti eri piirkondades?

See on kahe otsaga asi. Paljudel on kindlasti esimene reaktsioon, et ei ole kättesaadav. See vastab osalt tõelegi. Ütlen ausalt: kui jalutaksin advokaadibüroo uksest sisse, võib letihind olla nii krõbe, et isegi mina ei suudaks seda suures koguses osta. Paar tundi, jah, aga kui peaksin võib-olla aastaid kestva vaidluse läbi pidama, võib see olla üsna kulukas.

Oleme advokaatidena kõik ettevõtjad, tegutseme vabal turul. Konkureerime üksteisega.

Tarbija seisukohast on see hea. Seda võivad teha needki, kes pole advokaadid. Riigi mullune algatus oli eraldada raha ja teha konkurss tasuta õigusabi osutamiseks. See tasuta osa on küll alguses ja natuke, aga see on ikkagi abiks: on keegi, kes kuulab ära. Meil on nüüd riigi üles seatud konkureeriv õigusbüroode võrk. Advokatuur ei osalenud sellel konkursil.

Kui ees seisab õigusvaidlus, soovitan appi võtta asjatundja. Advokaat seda on. Meil on väga tihe eksamisõel, ülikoolis tuleb õppida vähemalt viis aastat. Meil on kutsekindlustus ja distsiplinaarkomisjonina töötav aukohus. Kui tekib probleeme, on võimalik pöörduda advokatuuri juhatuse poole. Ülejäänud õigusbüroodel, sealhulgas neil, mille kaudu riik õigusteenust osutab, pole selliseid mehhanisme.

Tõsi on aga see, et nii nagu kõik muu Eestis on koondunud Tallinna. Pea 85 protsenti advokaate asub Tallinnas või Harjumaal. Pärnu on suuruselt kolmas koht.

Ometi kannatab mõnigi puudustkannataja ülekohtu ära ja jätab enda kaitsmise sinnapaika.

Advokaati ega tema büroosse pöördumist ei maksa karta. Kui lähed büroosse ja võtad ukselingi pihku, ei küsi keegi selle eest raha. See pole veel konsultatsioon, kui advokaat kuulab teid ära. Kui tellite ehitusmehelt või autoparandajalt mingisuguse töö, siis ikka küsite, mis see maksab. Täpselt sama on advokaadiga. Ei ole nii, et pärast tuleb suur arve, mille tasumiseks tuleb pere kinnisvara maha müüa. Tõsi, kui advokaat hakkab andma arvamust kliendi olukorra kohta, teeb ta juba tööd. Advokaadiga tuleb eelarve kokku leppida.

Loe ka neid

Tagasi üles