/nginx/o/2018/05/16/7847888t1h73d7.jpg)
Eile oli Pärnu Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannseni 199. sünniaastapäev. Toimetuse rahvas tähistas seda tamme istutamisega. Postipapale pühendatud puu sai koha Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks Loode-Pärnusse Rehepapi tänava äärde rajatud tammikus.
Jannseni puu on lisa eelmisel nädalal linna, Lions-klubi ja vabakooli õpilaste istutatud 170 tammele. Postipapa oma tunneb nende seast ära infotahvli järgi.
Tammikute rajamine on riigikantselei initsiatiiv ja kantud mõttest jätta puu istutamisega maha märk oma riigi ajalukku. Jannsen väärib sellist jäädvustamist. Toimetusele tähendab puu istutamine traditsiooni algust. Papa tamm on koht, kuhu tema sünniaastapäeval koguneda ja austust avaldada. Arvestades tammede sadadesse aastatesse küündivat eluiga, võiks see traditsioon kesta meist kauem.
Kestlikkus on oluline märksõna Pärnu Postimehest ja laiemalt kogu kohalikust ajakirjandusest kõneldeski. Ajalehtede kõrvale tekkinud internetiväljaannete tõttu on juba hulk aastaid püütud prognoosida, millal paberlehed kaovad. Millenniumivahetusel arvati, et veebiajakirjandus ähvardab just maakonnalehti. Aastad on läinud, kuid kestame tänini.
Kas maksumaksja rahakotist finantseeritavad omavalitsuste väljaanded tungivad tulevikus peale? Elame-näeme.
Viimatise maakonnalehti negatiivselt mõjutava protsessina on nähtud haldusreformi. Seda siis omavalitsuste rahastatavate valla- ja linnalehtede kaudu. Haldusreformi mõju näeme alles hiljem, sest protsess on sisuliselt pooleli: neli aastat on kuulutatud ülemineku- ja rahuajaks. Kas maksumaksja rahakotist finantseeritavad omavalitsuste väljaanded tungivad tulevikus peale? Elame-näeme.
Pärnu Postimees panustab kestlikkusele ja seda mitte paigalseisu, vaid arengu teel. Muutuseta ei ole ega saagi olla ajalehe tegemise telgitagused ega lugejani jõudev sisugi. Nagu eile maamulda pandud Postipapa tamm kasvab, nii Jannseni loodud ajalehtki.