Esimesed tundemärgid pärast puugihammustust

Naka­tuda võib isegi puuki sõrmede ­vahel laiaks litsudes.

FOTO: Erik Prozes / Postimees / Scanpix

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast. Haigestumist esineb aprillist novembrini, aga kui talv on soe, siis detsembriski. Aktiivne puuk varitseb saaki sageli mõnel rohukõrrel paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast.

Puugihammustust harilikult ei tunta, sest putukas eritab süljega veidi tuimastavat, samuti vere hüübimist takis­tavat ainet. Viirusesse võib nakatuda isegi sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuk näppude vahel katki vajutada.

Peiteaeg kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem peiteperiood, seda­ raskem on üldjuhul haiguse kulg. Algus võib olla leebe: esineb kerge palavik, halb enesetunne, pea- ja lihasvalu, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul kaebused kaovad, haige paraneb.

Kolmandikul nakatunutest tõuseb kahe kuni kaheksa ­päeva jooksul, vahel kuni 20 päeva hiljem kehatemperatuur uuesti, kaasnevad tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik. Enamasti haiged paranevad.

Tagasi üles