Päikesekreemi tuleks peale kanda iga paari tunni tagant

Nahaarst Ene Mäestu ütlust mööda on päevitamine sala­kaval, kuna punetus tekib alles nelja tunni möödudes.

FOTO: Urmas Luik

Ultraviolettkiirgus vanandab nahka ja võib tekitada pahaloomulisi muutusi. Heledama ihuga inimestel tuleks valida tugeva kaitsega päikesekreem.

Dermatoloog Ene Mäestu seletas “Terevisioonis”, et eestlastena oleme põhjamaine rahvas, kes peab arvestama: nahk on suhteliselt hele ja päikesetundlik. “Eriti kui reisime tugeva päikesega maadesse, peame seal käituma natuke teistmoodi kui Eestis suvel. Eesti päike on märksa leebem kui ekvaatorile lähemal paikades,” sõnas Mäestu.

Nahatüüpi ja päikesekaitsevajadust saab määrata Fitzpatricku skaalal. Eesti inimesed kuuluvad enamasti teise ja kolmandasse nahatüüpi. “Tuleks vaadata, kuidas nahk päikese käes käitub: kas päevitus tekib kiiresti ja püsib kaua või vastupidi: nahk läheb pigem punaseks ja päevitus tekib väga aeglaselt ning püsib vähe aega,” seletas nahaarst.

Tänapäeval soovitatakse päikesekreemi kasutada igasuguse nahatüübi puhul, heledama ja tundlikuma nahaga inimesed vajavad aga tugevamat päikesekaitsefaktorit.

Kreemi nahale kandes on oluline, et seda oleks küllalt. “Täiskasvanul kulub kogu kehapinna katmiseks keskmiselt kolm supilusikatäit päikesekreemi,” rääkis Mäestu. Kui isik viibib väljas otsese päikesevalguse käes, tuleks seda iga paari tunni järel uuesti peale kanda. “Tegelikult ei pea päevitama – see pole meditsiinilisest seisukohast inimesele kuidagi vajalik,” ütles Mäestu. Nahaarst soovitab liikuda väljas kerge riietusega – nii saab päikselt kätte nii jume kui D-vitamiini.

Kui nahk on läinud punaseks, tuleks kohe varju otsida. Põletunud nahka soovitab tohter jahutada, teha külma vee mähiseid. Apteegist leiab põletusvastaseid vahendeid.

Tagasi üles