Pätsi platsist Rüütli platsiks ja Iseseisvuse väljakuks

Enne kui Eesti Pank 1939. aastal oma maja ehitama hakkas, peatusid Rüütli platsil veel rongid. Foto: Erakogu

Pärnu linnavoli­kogu pidas 1936. aasta võidupüha eel 18. juuni õhtul raekojas piduliku koosoleku, mille päevakorras oli ainult kolm punkti.

Esimese punkti all tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähitulevikus raudteejaama kohale kavandatav väljak Konstantin Pätsi platsiks ja püstitada sinna Pätsile ausammas, määrates selleks linna tagavarakapitalist esialgset krediiti 2000 krooni.

Tööde elluviimiseks moodustati komisjon, kuhu kuulusid linnapea, kaks liiget volikogu ja kaks liiget seltskondlike organisatsioonide määramisel. Plats loodeti valmis saada 1938. aasta sügiseks, mil ausamba avamine jäänuks samale ajale suure silla avamisega.

Teine linnavalitsuse ettepanek oli Vee tänava ümbernimetamine Laidoneri tänavaks ja kolmas oli Rüütli ristimine Kalevi tänavaks.