Planeerijad laovad vanale vundamendile uusi kive

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Virtsu sadam Lääneranna vallas on linnulennult vaadates kaunis, kuid selle tulevikku jagavad planeerijad nii Pärnu kui Lääne maakonnas.
Virtsu sadam Lääneranna vallas on linnulennult vaadates kaunis, kuid selle tulevikku jagavad planeerijad nii Pärnu kui Lääne maakonnas. Foto: Mailiis Ollino

Vana vundament on 20 aastat tagasi kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering ja seda täpsustavad teemaplaneeringud, uusi kive laob sellele töörühm eesotsas SA Pärnumaa Arenduskeskuse (SAPA) arendusjuhi Heiki Mägiga, kes kauaaegse kogemuse põhjal tunneb valdkonda.

Vaadata tuleb kaugele: aastani 2030 ja sealt edasi. Alus on riigihalduse ministri Jaak Aabi allkirjaga tänavu kehtestatud maakonnaplaneering, mis hõlmab Pärnu linna, Häädemeeste, Kihnu, Põhja-Pärnumaa, Saarde ja Tori valda ning osaliselt Lääneranna valda. Osalt sellepärast, et Lääneranna vallast jäid Hanila ja Lihula enne haldusreformi Lääne maakonda, kus minister Aab kehtestas planeeringu Pärnuga võrreldes nädalapäevad varem.

Senisest Varbla ja Koonga ning Lihula ja Hanila vallast moodustunud Lääneranna valla juht Mikk Pikkmets möönis, et selline haldusreformieelne kaheks jagamine ehk kaks eraldi dokumenti otseselt ei sega planeerimist ja lähtutakse Pärnu maakonna arengu­strateegiast. “Hanila ja Lihula piir­konna tegevus kajastatakse mõlemas dokumendis, kuid väldime dubleerimist,” ütles Pikkmets.

“Pärnumaa arengustrateegia 2030+” tegevuskava aastateks 2019–2023 töörühma juhibki Mägi, moodustamisel on juhtrühm ja paigas neli teemarühma. Need on avalikud teenused ja kodanikuühiskond, turismi- ja puhkemajandus, teadmistepõhine tootmine – targad töökohad ja tehniline taristu. Ajagraafiku järgi peab arengu­strateegia uuendatud tegevuskava olema valmis enne jõule.

Tagasi üles