Mahelehm elab intensiivfarmi veisest kolm korda kauem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mirjam Pikkmets toodab ­Mätiku talumeiereis loodussõbralikult ja eelistab isegi niisamuti mahetoitu.
Mirjam Pikkmets toodab ­Mätiku talumeiereis loodussõbralikult ja eelistab isegi niisamuti mahetoitu. Foto: Mailiis Ollino

Kui piimakarja kasvatav Mätiku talu on mahetootja 2001. aastast, siis Mätiku talumeierei, kus valmivad eri ­sorti juustud, keefir, jogurt, või, hapukoor, kohupiim, pälvis mahetunnustuse mõni nädal tagasi.

Meierei perenaine Mirjam Pikkmets selgitas, et kuigi kogu toorpiim oli ammu mahe, tuleb sellest midagi tootma asudes ­mahetunnustuse tarvis esitada taotlus, mis omakorda tähendab veterinaar- ja toiduameti lisakontrolle ja -paberimajandust.

Kogu Mätiku meierei toote­valik ei ole veel mahe. “Juustule paneme 700 grammi kohta kaks grammi ürti. Kui need 700 grammi juustu on tehtud mahepiimast, aga see kaks grammi ürti pole mahe, ei ole toodegi mahe,” seletas Pikkmets, kel need kaks ürti mahedal kujul seni leidmata.

Maasikajogurtki ei liigitu mahedaks, sest mõistliku hinnaga ökomaasikat pole Eestis võtta. Loodussäästliku tootmise häda seisneb Pikkmetsa hinnangul selles, et tooraine on niivõrd kallis. Joogijogurti suhkur on tavalisega võrreldes kolm korda kõrgema hinnaga.

Tagasi üles