Suve alguses tuleb kontrollida salvkaevude olukorda

Salvkaev. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks

Maa- ja suvilapiirkondades saadakse vett paljudel juhtudel salvkaevudest. Enne suvist veevõttu tuleb aga kaevu seisukord üle vaadata ning vajaduse korral seda puhastada ja desinfitseerida, et vältida vee reostumist väliskeskkonnast tuleneva saastega.

“Kui kaevu pole pikemat aega kasutatud, tuleks esmalt alustada kaevu tühjaks pumpamisega. Reostuse ilmnedes tuleb salvkaev puhastada ja desinfitseerida, üle kontrollida nii kaevu tehniline seisukord kui ka võimalikud reostusallikad. Kui kaevu ei puhasta, on see ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale,“ selgitas keskkonnaameti vee peaspetsialist Kadri Haamer.

Õige aeg selleks on just suvine kuivaperiood. Salvkaev on rajatud maapinnalähedastesse veekihtidesse, mistõttu kaevuvesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Samuti võib salvkaevu sattuda kõrvalisi esemeid või väiksemaid loomi, mis on üks reostusallikaid.

“Selleks, et vältida kaevu reostumist, tuleb täita kaevu hooldusnõudeid. Salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 70 sentimeetri kõrgusele maapinnast ja maapind kaevu ümber peab olema ümbritsevast reljeefist kõrgem. Kindlasti tuleb üle vaadata kaevukaane seisukord, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist,” soovitas Kadri Haamer.

Kaevuvett tuleks kontrollida iga kolme–nelja aasta tagant, kahtluste korral sagedamini. Proove võtavad atesteeritud veeproovivõtjad, kes järgivad kehtestatud nõudeid.

Vee kvaliteedi hindamise saab iga kaevuomanik tellida näiteks Eesti keskkonnauuringute keskuselt, terviseametilt ja suurematelt vee-ettevõtetelt. Joogivee puhtust hindavad akrediteeritud laborid, mis teevad veele mikrobioloogiliste ja keemiliste omaduste analüüse.

Tagasi üles