Eesti lipu 134. aastapäeval kingib Sindi linn kontsertetenduse „Ema käed kui sünnimaa“, mille stsenaariumi autor ja lavastaja on Sindi gümnasiumi õpetaja, õpilasteatri juhendaja Eneli Arusaar. Pärnu Endla teatri suurel laval on 4. juunil õhtul kuuest algaval tasuta etendusel üle 100 sintlase.
Sindi linna aukodaniku ja Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimehe Urmas Saardi jutu järgi otsis Arusaar pingsalt ideed, millega Sindis tähistada Eesti riigi 100 aasta juubelit. Arusaar kuulas läbi aegade kirjutatud laule, mille hulgas oli „Ema käed“ Anne Veski esituses. Talle läksid hinge sõnad „ema käed on mu jaoks kui sünnimaa“.
„Mõistsin silmapilk, et Eesti Vabariiki peab juubeliaastal nägema ema südame, silmade ja kätega,“ põhjendas Arusaar mõtet, mis paari nädala pärast jõuab publiku ette.
Kavandi kirjutamise eel vaatas Arusaar läbi emast jutustavad raamatud. Ta otsis neist kirju, mida on kirjutanud emad lastele viimase 100 aasta jooksul enne ja pärast sõda ja kirjutavad nüüd.
„Muusikast idee algas ja kirjade juurest pöördus Arusaar muusika juurde tagasi, otsides sobivaid laule,“ vahendas Saard. „Õpetaja mäletas väiksena õpitud laulu sõnu „Ema, kui mina kord suureks saan, kingin siis sinule pärlid. Ise ma kõik nemad paelale a’an...“. Nõukogude ajal lauldi punastest pärlitest, aga ta leidis originaali, milles need oli sinimustvalged.“
Koostöös muusikaõpetaja Marje Tilgaga valis Eneli Arusaar ema südame ja koduga seonduvad laulud. Kontsertetendusse on kaasatud kaheksa vene õppekeelega last, nende hulgas on kolm rahvuselt itaallast, kes kaunistavad näitemängu sinimustvalgete südametega – seda mõtet toetasid lavastaja kolleegid Jelena Oleštšenko ja Jelena Kuvšinova. Õpetaja Merike Lilleleht toob oma klassiga lavale akrobaatilised kujundid, milles on sinimustvalgena sõnad “Eesti” ja “ema”. Tantsuõpetaja Merili Passel toob tantsulastega lavale „Vanaema seeliku“.
Tantsu „Ema süda“ lõid õpilasteatri näitlejad Eliise Kull, Chätlyn Parts, Õnneli Pilliroog ja huvijuht Lisette Kandima. Lumivalgetes kleitides esitatav tants põhineb Lydia Koidula luuletusel “Ema süda”, mille 1882. aastal viisistas Robert Theodor Hansen.
Kui muusika, tantsud ja põlvkonnad olid kavandis kohtadele asetatud, palus lavastaja Malle Ormilaanel saata Kuu naisrühma tantsud, sest tal oli vaja ehedat Eesti ema rahvariides, nii liituski rühm kavaga. Ema kirjadest saab etenduse lõpuks kokku tarkuseraamat, mis kinnitab ühtehoidmist.