Maapõu avaneb uudishimulikule Särghaual kivimihoidlas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi professor Olle Hints (paremal) ja Helsingi ülikooli ­magistrant Antti Parviainen dokumenteerivad põhjanaabrite saadetud puursüdamike kogu.
Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi professor Olle Hints (paremal) ja Helsingi ülikooli ­magistrant Antti Parviainen dokumenteerivad põhjanaabrite saadetud puursüdamike kogu. Foto: Urmas Luik

Kurgja talumuuseumist kivi­viske kaugusel Pärnu jõe kaldal avaneb huvilistele Eesti maapõu, mille miljonite ja miljardite aastate vanused näidised on väljas Tallinna teh­nikaülikooli (TTÜ) Särghaua maateaduste ja keskkonnatehno­loogia õppekeskuses püsinäitusel “Puuraugud ja puursüdamikud”.

Valgustatud klaaside all algab puursüdamike väljapanek hoomamatust kahe miljardi aasta tagusest ajast ja lõpeb setteläbilõikega viimasest jääajast, mis lõppes 12 000 aastat tagasi ja vahepeale jääb settekivimite osa, nii umbes 550–350 miljonit aastat vana.

Meetripikkused puursüdamikud on kogutud riigi eri paikadest, siin on valkjat paekivi ja punast liivakivi, liustikusetteid ja põlevkivi, mille kihid silmanäh­tavalt vahelduvad lubjakiviga. Toompea puuraugust võetud näidises on talletunud madalmere taganemisega moodustunud settekivimid ja ürgne elustik.

Tagasi üles