Jaamahooned avavad kolme tosina aasta järel külalistele uksed

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval saavad huvilised tutvuda 36 aastat tagasi suletud Virtsu–Rapla kitsarööpmelisele raudteele jäävate jaamahoonetega, vaadata vanu fotosid raudtee ajaloost ja osaleda ekskursioonidel.
Laupäeval saavad huvilised tutvuda 36 aastat tagasi suletud Virtsu–Rapla kitsarööpmelisele raudteele jäävate jaamahoonetega, vaadata vanu fotosid raudtee ajaloost ja osaleda ekskursioonidel. Foto: Erakogu

Laupäeval saavad huvilised tutvuda aastakümneid tagasi suletud Virtsu–Rapla kitsarööpmelisele raudteele jäävate jaamahoonetega, vaadata vanu fotosid raudtee ajaloost ja osaleda ekskursioonidel.

Viimane rong Virtsu–Rapla kitsarööpmelisel liinil väljus 25. mail 1968. Laupäeval kutsuvad Virtsu, Karuse, Tuudi, Lihula, Rootsi, Vigala ja Märjamaa jaamaomanikud kõiki külla, et tutvuda hoonete ja nende ajalooga.

96 kilomeetri pikkune tee avati liikluseks 1. detsembril 1931. Tänu Virtsu–Rapla liinile elavnes majandus selles piirkonnas: jaamade juurde ehitati ligipääsuteed, avati kauplusi ja muid teenindusettevõtteid.

36 aastat hiljem otsustati liin väidetava ebapraktilisuse tõttu sulgeda. Juba paar aastat varem suunati kaup maanteele ja sõitjaveo graafikud ei sobitunud enam bussi- ja laevaliiklusega. Rööpad ja liiprid võeti osaliselt üles juba samal aastal, kuid tee ja hooned jäid omale kohale.

Nüüdseks erineb kõnealuse tee olukord varasemast väga, kohati on see saanud kõvakatte ja paiguti säilinud vana kruusatäitega. Kuna tee kulgeb metsade vahel, kasutavad seda tihti metsaveomasinad, mistõttu ei pruugi see olla läbitav väiksematele sõidukitele. Sellegipoolest on vana raudtee pakkunud aastaid huvilistele avastamisrõõmu.

Pärast liini sulgemist kuulusid hooned riigile, hiljem kasutasid neid ametid, mis olid seotud side- või postiteenusega, mõnes asus koguni muuseum või puhkekodu. Jaamahooned olid ehitatud arhitektuuriliselt silmapaistvad ja ilusad ning seepärast köidavad nad inimesi tänapäevani: seda ilmestab tõsiasi, et kõigil majadel on praeguseks uued omanikud.

Kuna sõiduautoga ei ole võimalik teed läbida, on Virtsu arenguselts loonud selleks puhuks võimaluse külastada jaamahooneid bussiga. Virtsu–Märjamaa ühissõiduk alustab Lihula bussipeatusest kell 9.30, läbib kõiki jaamahooneid ja jõuab Virtsu tagasi kell 19. Märjamaa–Virtsu buss alustab Märjamaa bussijaamast kell 9.45 ja jõuab tagasi kell 19.

Ekskursioonile saab registreerida telefonil 515 1988. Õppekäigul osalemise eest küsitakse väikest tasu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles