Hundid murdsid Pärnumaal mullu üle 100 lamba

Lambad karjamaal. Foto: Madis Sinivee

Keskkonnaamet hüvitas 2017. aastal karjakasvatajatele ja mesinikele suurkiskjate tekitatud kahjud 249 573 euro ulatuses, Pärnumaal maksti hüvitisi 19 081 eurot.

Pärnumaalt esitas keskkonnaametile 22 kahjusaajat taotlusi kiskjate tekitatud kahjude korvamiseks. “Nendest 21 kahjusaajale hüvitati karu, hundi ja ilvese tekitatud ning suurkiskjate kahjud, mille meie eksperdid kohapeal akteerisid,” sõnas asutuse looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Ühe taotleja puhul jäi taotlus rahuldamata, kuna akti järgi oli kahju tekitaja šaakal, kelle kahjustusi Eestis praegu looduskaitseseaduse järgi ei hüvitata.

Keskkkonnaameti teada murdsid hundid eelmisel aastal Pärnumaal 106 lammast, neli vasikat ja neli kodukitse. Pruunkaru rüüstas kolmel mesinikul kokku 19 mesitaru. “Need arvud on sarnased eelmiste aastate kiskluskoormusega, suurt kasvu või kahanemist ei ole piirkonnas viimase kuue aasta vältel ilmnenud,” selgitas Talvi.

“Hea on märkida, et Pärnu maakonnas oli enamik 2017. aasta murdmisjuhte ühe-kahekordsed ja ühes karjas hooajal murtud lammaste arv ei olnud väga suur,” rääkis Talvi. “Sellest võib järeldada, et loomakasvatajad võtsid pärast esimest rünnet oma vara kaitseks midagi ette ja hoidsid sellega edasised kahjud ära.”

Keskkonnaamet korvab osaliselt ennetustöödele tehtud kulutusi. Näiteks hüvitati Pärnumaal mullu kiskjakindla aia rajamise ja karjavalvekoerte ostu kulutusi kokku viiele loomakasvatajale ja mesinikule.

“Loodame, et omavastutuse võtmine ja tõhus ennetusmeetmete rakendamine jätkub,” ütles Talvi. “Korralikel ennetusmeetmetel on kahjude ärahoidmisel väga suur roll.”

Eesti looduse loomulik osa on heas seisus suurkiskjate asurkonnad ja igasuguse põllumajandustegevuse puhul tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaeva ja riskiga toidu kätte saada ning see tuleb neile keeruliseks teha.

“Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade – põdra, punahirve ja metskitse – populatsioonid väga heas seisundis, seega toidust peaks suurkiskjatele piisama,” märkis Talvi. “Seakatku tagajärjel metssigade arvukuse märkimisväärse vähenemise ja suurkiskjate kiskluskoormuse muutuste vahel ei ole seni ilmnenud tõenduspõhist seost.”