Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/11/7301827t1h9795.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861381t1h66ab.jpg)
Hiljuti pidas enne raadiojaama juhtinud, nüüd riigikogu liige Heidy Purga Pärnu ühisgümnaasiumi noortele inspireeriva loengu elu kutsest. “Inimesi suunab ja kannustab suuresti alateadlik hirm ebaõnnestumise ja läbikukkumise ees. See võib aga takistada jõudmast sinna, kuhu võiksime jõuda, kus ennast õnneliku kodaniku ja isiksusena teostada,” innustas Purga noori katsetama ja eksima.
Kas ja kuidas peaks Eesti koolisüsteem muutuma, et noored oleksid motiveeritumad?
Kindlasti peaks muutuma. Ja ma arvan, et Eesti on väga eelistatud olukorras, et seda muudatust hõlpsamini ellu viia. Esiteks on meil ülevaatlik koolivõrgustik. Loomulikult saab alati paremini, aga sellegagi tegeldakse päris intensiivselt. Näiteks hindamissüsteem võiks olla paindlikum, paljud koolid on juba üle läinud süsteemile, kus loovaid aineid enam ei hinnata.