Lauri Habakuk: Läbipekstu pole süüdlane

Õiguskaitseorganid peavad selgitama lastega seotud kuriteod võimalikult kiiresti. On väga oluline, et mõjutusvahend tuleks neile võimalikult kiiresti. Siis on sellest enim tolku. Foto: URMAS LUIK / PRNPM/EMF

Hiljuti kirjutasin, kuidas lahenes mullusügisene avalikkust šokeerinud 15aastase noormehe rühmaviisilise peksmise juhtum Pärnu südalinnas. Selgus, et sellele järgnenu oli šokk vägivallatsejatele endalegi. Täiesti mõistetav.

Ilmselt pole mõtet vaagidagi, kuidas ohver juhtunu läbi elas. Ei mäletanud ta ju pärast intsidenti koju jõudnuna jubedast peksust ega tervest päevast midagi. Empaatilised lugejad võivad ette kujutada, kui suur oli ema vapustus, kui poeg õhtul tuppa astus, suu verine ja riided määrdunud. Ametliku info kohaselt tekitasid peksjad eakaaslasele peaaju vapustuse, mälulünga ja põrutushaava ja verevalumi alahuule limaskestale.

Selgus, et häirituid oli veel. Nimelt võttis minuga pärast loo ilmumist ühendust naine, kes küsis: “Miks pole artiklis välja toodud, kui palju kannatanu ema oma lapsega juhtunu pealt valurahana teenis?”.

Teenis!?

Naine kurtis, et peksjate vanemad pidid maksma kannatanule tuhandeid eurosid.

Naine kurtis, et peksjate vanemad pidid maksma kannatanule tuhandeid euro­sid. Ta rõhutas, et ei poolda vägivalda ja soovib, et lapsed vastutaksid oma tegude eest. Samal ajal küsis ta, kas tõesti tuleb selleks pered rahast tühjaks teha. Pealegi olla ohver ise põhjust andnud ja solvatu tahtis poissi ainult ehmatada.

Ohvrit peksis käte ja jalgadega pähe ja kehasse kaheksa alaealist. Neist kaks olid alla 14aastased ehk süüvõimetud. Väga noored inimesed. Seega annab neid veel suunata. Kindlasti ei saa neid juba maha kanda.

Prokuratuur ja kohus lahendasid juhtumi väga hästi. Nagu prokurör märkis, arvestas ta iga lapse tausta ja panust. Lapsed said veast aru. Elementaarne on kannatanule kahju hüvitaminegi.

Väga head tööd tegi politsei, viies selle rühmaviisilise peksmise uurimise lõpule umbes kuuga. On ju äärmiselt oluline, et mõjutusvahend tuleks noortele võimalikult kiiresti. Siis on sellest enim tolku.

Paremasse ühiskonda võiksid eeskujuga panustada lapsevanemad ja ülejäänud täiskasvanudki. Alustagem näiteks sellest, et ei õigusta vägivalda ega tembelda ohvreid süüdlasteks.