Lapse suvetöö nõuab vanematelt paberitööd

Lastele annab suvel töötamine kasuliku kogemuse, kuid vanemate kohustus on hoolitseda, et laste tervis seda tehes kahjustatud ei saaks. Foto: Urmas Luik

Peagi algaval koolivaheajal soovivad paljud õpilased tööga taskuraha teenida. Et laps hiljem pettasaanult pisaraid valama ei peaks, tasub vanemail varakult seadustega lubatust aimu saada.

Kui laps tuleb koju jutuga, et soovib minna sõbrannadega randa jäätist müüma või tallu maasikaid korjama, on mõistlik tausta uurida.

Kui oma mõistusega seadustest ja lepingutest läbi ei näri, saab kõigile laste töötamist puudutavatele küsimustele vastuse, helistades tööpäeviti 10–15 tööinspektsiooni infotelefonil 640 6000.

Tööleping kaitseb

Üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel, kuid kokku võib leppida ka käsundus-, töövõtu- või muu lepinguga.

Kõige turvalisem on enne lapse ametisse saatmist sõlmida tööleping, see aga eeldab tööinspektori nõusolekut. Mõnikord soovivad lapsed teha tööd, milleks tööinspektor nagunii nõusolekut ei annaks, näiteks ei tohi kümneaastane suvepalavuses tundide kaupa, raske jäätisekast seljas, rannas tiirutades kaubelda.

Säärastel puhkudel sõlmitakse olukorra lahendamiseks töölepingu asemel töövõtu- või käsundusleping. Nii võib aga raha teenimise asemel hoopis vastupidise löögi saada.

“Kui laps asub tööd tegema töövõtulepingu alusel, vastutab tema tegemiste eest lapsevanem,” ütles tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. “Kui tööle lubatud noor jätab lepingus näidatud tellimuse täitmata, võib juhtuda, et lapsevanem seadusliku esindajana peab selle ise täitma või siis tellijale tekitatud kahju hüvitama.”

Niisama tähtis on töölepingu puhul tagatud kindlustunne, et laps ikka teenitud palga kätte saab või õnnestub see tagantjärele välja nõuda.

“Ükskõik millise lepingu kasuks lapsevanem otsustab, peaks see olema kirjalik,” rõhutas Miidla-Vanatalu. “Lepingus olgu täpselt kirjas lapse ülesanded ja töö eest makstav tasu.”

Millal mida tohib?

Nüüd lähemalt sellest, kui vana laps missugust tööd teha tohib. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi selgitas, et seitsme- kuni 12aastane laps võib töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Tal on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal. Põllumajanduslikus ettevõttes tehtav töö (rohimine, kastmine) selliste tegevuste hulka ei kuulu.

Kuni 12aastase lapse puhul on töölepingu sõlmimiseks tarvis seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut. Vajadusel kaasatakse lastekaitsetöötaja, kui inspektoril tekib kahtlus lapse soovis töötada.

13–14aastane või koolikohustuslik laps (põhihariduse omandamise või 17aastaseks saamiseni) võib töötada neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille iseloom on lihtne ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (marjade ja puuviljade korjamine, kauba riiulitele asetamine ning toitlustuse ja majutuse abitööd). Töölepingu sõlmimiseks läheb samuti vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.

15aastane mittekoolikohustuslik alaealine tohib töötada kuus tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks peab seaduslik esindaja andma nõusoleku.

16aastane mittekoolikohustuslik ja 17aastane võib töötada seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Töölepingu sõlmimiseks on tarvis seadusliku esindaja nõusolekut.

Veel on oluline teada, et üldjuhul ei tohi alaealised töötada 20–6, erandiks täiskasvanu järelevalve all tehtav loominguline töö kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal.

Töölepinguga töötades peab töötasu olema vähemalt valitsuse kehtestatud alammäär, mis on 1.73 eurot tunnis või 278.02 eurot kuus. Ka see tasub meelde jätte, et alaealised võivad saada puhkust, nende põhipuhkuse pikkus on 35 kalendripäeva aastas. Näiteks kui alaealine töötab suvel 13. juunist 29. juulini ehk kuu ja 19 päeva, on tal töölepingu lõppemisel õigus saada kasutamata puhkuse kompensatsiooni 5,8 päeva eest.

Ümbrikupalgaga tööl

Miidla-Vanatalu sõnutsi pöördutakse laste töötamisega seoses tööinspektsiooni juristi ja töövaidluskomisjonide poole eelkõige juhul, kui laps ei ole saanud kätte oma töötasu või kestavad alaealise tööpäevad 8–12 tundi.

Tööinspektsioonile laekuvatest küsimustest ja kaebustest tuleb sageli välja, et alaealised ei käi tööl ametlikult ja saavad ümbrikupalka. “Mustalt” töötamise puhul võib eeldada, et selline tööandja ei järgi alaealistega seotud tööohutuse nõudeid. Mullu registreeriti Eestis seitse alaealisega juhtunud tööõnnetust.

Eeloleval suvel külastavad tööinspektorid alaealiste töötingimusi kontrollides ettevõtteid, kus lapsed töölepinguga ametis, aga ka neid firmasid, mille kohta on laekunud vihjeid, et lapsed on lepinguta tööle võetud.